Postby Linguaphile » 2021-07-01, 1:10
Corrected Livonian, added Izhorian, Ludic, Veps, Votic, Akkala Saami, Inari Saami, Kildin Saami, Lule Saami, Pite Saami, Skolt Saami, South Saami, Ume Saami, Kihnu Estonian, Moksha, Hill Mari, Komi, Lithuanian, Latgalian, Samogitian
English: I am, You are (singular), He is, She is, It is, We are, You are (plural), They are
English (contracted forms): I'm, You're (singular), He's, She's, It's, We're, You're (plural), They're
English (older modern): I am, Thou art, He is, She is, It is, We are, Ye are, They are
Middle English: Ich am, Þu art, He is, Sche is, Hit is, We aren, Ȝe aren, Þei aren
Old English: Ic eom, Þu eart, He is, Heo is, Hit is, We sind, Ge sind, Hie sind
German: Ich bin, du bist, er ist, sie ist, es ist, wir sind, ihr seid, sie sind
Middle High German: ich bin, dû bist, er ist, sie ist, es ist, wir sîn/sint/birn, ir sît, sie sint
Old High German: ih bim/bin, dû (du) bist, ёr ist, siu (sî,si) ist, iz ist, wir birum/birun, ir birut, sio sint
Yiddish: איך בין‚ דו ביסט‚ ער אין‚ זי אין‚ עס אין‚ מיר זײַנען‚ איר זײַט‚ זיי זײַנען
Swedish: Jag är, Du är, Han är, Hon är, Den ä ('That one'), Det är, Vi är, Ni är, De är
Norwegian (Bokmål): Jeg er, Du er, Han er, Hun er, Det/Den er, Vi er, Dere er, De er
Norwegian (Nynorsk): Eg er, Du er, Han er, Ho er, Det er, Vi er, De er, Dei er
Wermlandic: Je ä, Du ä, Han ä, Ho ä, Den ä ('That one'), Dä ä, Vé ä, Né ä, Dé ä
Irish [Munster] temporal: táim, tánn tú, tá sé, tá sí, táimíd, tánn sibh, táid (siad)
Irish [Munster] identity/description: [Predicate...] is ea mé, ...is ea thú, ....is ea é, ....is ea í, ...is ea sinn, ...is ea sibh, ...is ea iad
Irish [Standard, Connacht, Ulster] temporal: tá mé/táim, tá tú, tá sé, tá sí, tá muid/sinn/táimid, tá sibh, tá siad
Irish [Standard] identify/description: is [predicate...] mé, is...thú, is...é, is...í, is...muid/sinn, is...sibh, is...iad
Old Irish substantive: (at)táu/tó, (at)taí, (at)tá, (at)taam, (at)taid, (at)taat
Old Irish copula: am, it/at, is, ammi(n), adi(b), it
Catalan: temporary: jo estic, tu estàs, ell està, ella està, nosaltres estem, vosaltres esteu, ells estan, elles estan permanent: jo sóc, tu ets, ell és, ella és, nosaltres som, vosaltres sou, ells són, elles són
French: je suis, tu es, il est, elle est, nous sommes, vous êtes, ils sont, elles sont
Quebecois French: j'sus/j'suis [ʃy/ʃɥi], t'es [te], y'est [je], e' [ɛ:], on est [ɔ̃n‿e] (nous sommes* [nu sɔm]), vous êtes [vuz‿ɛt], y sont [i sɔ̃], a sont [a sɔ̃] *"nous sommes" is basically formal French and has been generally replaced by "on est".
Italian: io sono, tu~te sei, lui è, lei è, noi siamo, voi siete, loro sono
Latin: ego sum, tu es, is est, ea est, id est, nos sumus, vos estis, ii sunt, eae sunt, ea sunt
Spanish (Spain), permanent states/descriptions: yo soy, tú eres, usted es, él es, ella es, nosotros somos, nosotras somos, vosotros sois, vosotras sois, ustedes son, ellos son, ellas son
Spanish (Spain), temporary states/locations: yo estoy, tú estás, usted está, él está, ella está, nosotros estamos, nosotras estamos, vosotros estáis, vosotras estáis, ustedes están, ellos están, ellas están
Spanish (Mexico), permanent states/descriptions: yo soy, tú eres, usted es, él es, ella es, nosotros somos, nosotras somos, ustedes son, ellos son, ellas son
Spanish (Mexico), temporary states/locations: yo estoy, tú estás, usted está, él está, ella está, nosotros estamos, nosotras estamos, ustedes están, ellos están, ellas están
Latvian (es) esmu, (tu) esi, (viņš/viņa) ir, (mēs) esam, (jūs) esat, (viņi/viņas) ir
Latgalian (es) asmu / asu, (tu) esi, (jis/jej) ir / irā, (mes) asam, (jius) asat, (jī/juos) ir / irā
Lithuanian (aš) esu, (tu) esi, (jis/ji) yra, (mes) esame, (jūs) esate, (jie/jos) yra
Samogitian (aš) esu, (to) ėsi, (uns/ana) yr, (mes) esame, (jūs) esate, (anėi) yr
Polish: jestem, jesteś, jest, jesteśmy, jesteście, są
Greek: (εγώ) είμαι, (εσύ) είσαι, (αυτός) είναι, (αυτή) είναι, (αυτό) είναι, (εμείς) είμαστε, (εσείς) είσαστε/είστε, (αυτοί) είναι, (αυτές) είναι, (αυτά) είναι
Albanian: (unë) jam, (ti) je, (ai) është, (ajo) është, (ne) jemi, (ju) jeni, (ata) janë, (ato) janë
Japanese copula: です
desu
Japanese inanimate object(s): あります
arimasu
Japanese animate objects: います
imasu
Classical Japanese copula: なり、たり
nari, tari
Classical Japanese neutral: あり、をり
ari, ori
Classical Japanese honorific: おはす、おはします、まします、います
owasu, owashimasu, mashimasu, imasu
Classical Japanese humble: はべり、さぶらふ、さうらふ
haberi, saburō, sōrō
Finnish (standard): (minä) olen, (sinä) olet, (hän) on, (me) olemme, (te) olette, (he) ovat
South Ostrobothnian: minoon/moon, sinoot/soot, son/soon, moomma, tootta, non/noon
Izhorian: miä oon, siä oot, hää on, möö oomma, töö ootta, höö ollaa
Veps minä olen, sinä oled, hän om, mö olem, tö olet, hö oma
Ludic (Munjärv): mina olen, šina oled, hän om, müö olemme, tüö olette, hüö oldau
Ludic (Kuujärv): miä olen, siä oled, häin om, müö olem, tüö olet, hüö oldaze/oldahe
Votic: miä õõn, siä õõd, tämä on/onõ, müü õõmma/õõmmõ, tüü õõtta/õõttõ, nämäd õlla
Estonian (standard): (mina/ma) olen, (sina/sa) oled, (tema/ta) on, (meie/me) oleme, (teie/te) olete, (nemad/nad) on
Estonian (Mulgi): (ma) ole, (sa) olet, (ta) om, (me) olem, (te) olet, (nemä) om
Estonian (Kihnu) (mia) olõ, (sia) olõd, (tämä) ond, (meie) olõmõ, (te) olõtõ, (nämäd) ond
Võru: ma olõ, saq olõt, tä om, mi olõmiq, ti olõt, nääq ommaq
Livonian ma um, sa ūod, ta um, mēg ūomõ, tēg ūotõ, ne attõ
Akkala Saami: monn ľam, tonn ľak, sonn ľie, mij ľep, tij ľeppe, sij ľet
Inari Saami: mun lam, tun lah, sun lii, muoi láán/laan/leen (dual 'we'), mij lep (plural 'we'), tuoi leppee (dual 'you'), tij leppeđ (plural 'you'), suoi lává/lava (dual 'they'), sij láá/laa (plural 'they")
Kildin Saami: мунн ля, тōнн лях, cōнн ли, мыйй ле̄бпь, тыйй ле̄бпе, сыйй ле̄в
Lule Saami: mån lav, dån la, sån l, måj lin (dual 'we'), mij lip (plural 'we'), dåj lihppe (dual 'you'), dij lihpit (plural 'you'), såj libá (dual 'they'), sij li (plural 'they')
North Saami: (mun) lean, (don) leat, (son) lea, (moai) letne (dual 'we'), (mii) leat (plural 'we'), (doai) leahppi (dual 'you'), (dii) lehpet (plural 'you'), (soai) leaba (dual 'they'), (sii) leat (plural 'they')
Pite Saami: mån lev, dån 'l, sån 'l, måj lin (dual 'we'), mij lep (plural 'we'), dåj lähpen (dual 'you'), dij lehpet (plural 'you'), såj lähpa (dual 'they'), sij 'l (plural 'they')
Skolt Saami: mon leäm, ton leäk, son lij, muäna leäʹp (dual 'we'), mij leä'p (plural 'we'), tuäna leäʹped (dual 'you'), tij leä'ped/leeiʹd (plural 'you'), suäna lee/lie/liâ (dual 'they'), sij lee/lie/liâ (plural 'they')
South Saami: manne leam, datne leah, dïhte lea, månnoeh lean (dual 'we'), mijjieh libie (plural 'we'), dåtnoeh lidien (dual 'you'), dijjieh lidie (plural 'you'), dah guaktah lægan (dual 'they'), dah leah (plural 'they')
Ume Saami månna leäb, dådna leäh, sådna leä, månuoj leän (dual 'we'), mijjah liehpie (plural 'we'), dånuoj liehpien (dual 'you'), dijjah lehpede (plural 'you'), sånuoj leägan (dual 'they'), sijjah leäh (plural 'they')
Erzya: (мон) улян/-ян, (тон) улят/-ят, (сон) ули/--, (минь) ультяно/-тяно, (тынь) ультядо/-тядо, (сынь) улить/--
Moksha: (мон) улян, (тон) улят, (сон) ули, (минь) ульхтяма, (тинь) ульхтяда, (синь) улихть
Meadow Mari: (мый) улам, (тый) улат, (тудо) улеш, (ме) улына, (те) улыда, (нуно) улыт
Hill Mari: (мӹнь) ылам, (тӹнь) ылат, (тӹдӹ) ылеш, (мä) ылына, (тä) ылыда, (нӹнӹ) ылыт
Komi (Zyrian): ме эм, тэ эм, сiйö эм, ми эмöсь, тi эмöсь, найö эмöсь
Turkish: (ben) -ım/-im/-um/-üm/-yım/-yim/-yum/-yüm, (sen) -sın/-sin/-sun/-sün, (o) -dır/-dir/-dur/-dür, (biz) -ız/-iz/-uz/-üz/-yız/-yiz/-yuz/-yüz, (siz) -sınız/-siniz/-sunuz/-sünüz, (onlar) -dır(lar)/-dir(ler)/-dur(lar)/-dür(ler)
Hmong Daw: kuv yog, koj yog, nws yog, wb yog (dual 'we'), peb yog (plural 'we'), neb yog (dual 'you'), nej yog (dual 'you'), lawv yog
Hmong Njua: kuv yog, koj yog, nwg yog, wb yog (dual 'we'), peb yog (plural 'we'), meb yog (dual 'you'), mej yog (dual 'you'), lawv yog