This is a transcription of a text fragment from Hargla (Valga County, Estonia), in Võro. The UPA transcription is followed by standard orthography in Võro, an Estonian translation and an English translation.
The transcription and Estonian translation are taken from
here on pages 221-222.
The standard Võro version (mine) represents a very slightly different dialect from the used in the transcription; mainly, the speaker pronounces the comitative case ending a bit differently from the way it is written in standard orthography and leaves off several glottal stops. These are dialect differences. She also has some personal variation in the way she pronounces certain words, such as the vowel sound in "lehm" which she pronounces sometimes as
le·h̀m with an
e but other times as
li·h̀m with an
i.
You can also hear the text
here in a recording from 1973 spoken by an 86-year-old woman named Emmi Nurm. The portion transcribed below is the first 38 seconds of that text.
me·íl oī' üt̀'ś le·h̀m mǖwäʔ // ja sìs̀ nī niɢu pü·m̀mek̆kezeɢe tuī' / vī·jät‿teᴅä tahaʔ / ke·s̀'kuste͔‿vai ke·ŕiɢu‿me̮ìzaᴅe͔ vai sǟ·l oī' / sǟ·lt̀ si̯s̀ pańt'ti a·uttu‿ʙǟle // ē·v́iɢe sis̀ mi lät̀'si tu̯d li·h̀mä vî̭·mä // ja mul̀l‿is̀ ole͔m‿mi·ŋ̌ɢaɢ́i tu̯d li·h̀mä / is̀‿sâ üt̀teɢ́i vi·t̀sa ve̮ettus̀ tû̯ li·h̀m is̀ taha e̮·ìɢe͔ᴅe͔ mi·ňnäj‿ja ma lät̀'si sä́̅·lt̀ et̀ ma muřra ütte pe·ᴅäjä‿ošsa // ja ni·k̆ka e·s̀sü ē·v́ist ä·räk̆́kiʔ // ja ē·v́i lät̀t‿iḱs mi·néme ma he̮ĭɢu ê·v́i ê·v́i // ē·v́i ei ka·eḱki min̆nu enämʙ ta·kka ja ma· jä·ije ē·v́ist ma·haʔ // ja ē·v́i lät̀‿e̮ḱs ke·ŕiɢu‿me̮ìzaᴅe͔ // rut̀tas sin̆nal‿le·h̀mäɢe et̀ sä̂·l pant̂tas au·ttul li·h̀m pǟ·le‿ja piat̀ ke·llä‿aos̀ sä̂·l oɫè̮me̮ // 
Meil olľ ütś lehm müvväq. Ja sis nii nigu pümmekesegaq tulľ viiäq tedä tahaq, keskustõ vai kerigumõisadõ vai, sääl olľ, säält sis panti auto pääle. Eevigaq sis miiq lätsi tuud lehmä viimä. Ja mulľ es olõq minkagiq tuud lehmä, es saaq üttegiq vitsa võettus, tuu lehm es taha õigõdõ minnä ja ma lätsi säält, et ma murre ütte pedäjäossa. Ja nika essü Eevist äräkiq. Ja Eevi lätt õks minemä, ma hõigu "Eevi! Eevi!" Eevi ei kaeki minno enamb taka ja ma jäi Eevist maha. Ja Eevi lätt õks kerigumõisadõ. Rutaś sinna lehmägaq, et sääl pandas autol lehm pääle ja piät kellä aus sääl olõma.
Meil oli üks lehm müüa. Ja siis nii poolhämarikus tuli viia teda sinna, keskusesse või kirikumõisa või, seal oli, sealt siis pandi ta auto peale. Eeviga siis me läksime seda lehma viima. Ja mul ei olnud millegagi seda lehma, ei saanud ühtegi vitsa kaasa võetud, see lehm ei tahtnud kuigi hästi minna ja ma läksin sealt, et ma murran ühe männioksa. Ja selle ajaga kaotasin Eevi silmist äragi. Ja Eevi läheb ikka edasi, ma hõigun: "Eevi! Eevi!" Eevi ei vaatagi minu poole enam tagasi ja ma jäin Eevist maha. Ja Eevi läheb ikka kirikumõisa, ruttab sinna lehmaga, et seal pannakse autole lehm peale ja peab õigeks ajaks seal olema.
We had one cow to sell. And then right at dusk we had to take her there, to the city center or to the church manor or, it was there, then from there she was put in the car. Then I went with Eevi to take that cow. And I didn't have anything for that cow, I didn't manage to bring even one twig, that cow didn't want to go properly and so I left, to go break off a pine branch. And that's when I lost sight of Eevi. And Eevi went on ahead, and I shouted "Eevi! Eevi!" Eevi didn't look back in my direction and I lost her. And Eevi went on towards the church manor, she hurried there with the cow, in order to put the cow in the car and get there at the right time.
