Votic / Votian

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2018-08-08, 23:42

Vegetation

mettsä = forest
puu = tree
niglapuu = conifer
koivu = kahtši = birch
paju = raita = willow
petäjä = pine
tammi = oak
vaahtõr = maple
niini = linden
kedrõ = cedar
aapa = haavaa = aspen
kuusi = spruce, fir
saarnõ = ash (tree)
pihlaga = räpinä = rowan
põõzaᴢ = shrub, bush
marja = berry
poolõz = lingonberry
grõžovnikka = gooseberry
sõssõr = currant
kaunizmarja = red currant
mussamarja = black currant
jõvikaz = karpalo = cranberry
maazikkainõ = strawberry
musikõz = blueberry
muragõz = cloudberry
baabukaz = võvvar = raspberry
kataga = juniper
roho = (tall) grass, weeds
muro = (short) grass, lawn
einä = hay
kukka = flower
juuri = root
õhsa = branch
lehto = leaf
niglõ = avu = thorn, pine needle
krapisa = šahisa = to rustle (leaves)
krapina = šahina = rustling, rustle (noun)
kärkki = puukäpü = cone, pinecone
pähtšenä = nut
siini = mushroom
sammal = moss
karpõᴢ = lichen
sõnajalka = štanajalka = fern

:arrow: for comparisons

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2018-08-27, 0:59

Bodies of water

vesi = water
tuim vesi = fresh water
merevesi = sea water
lähevesi = spring water
lähe = spring
kaivo = well
õja = creek, brook
jõtši = river
jõgõõsiha = riverbed
jõgõõranta = riverbank
jarvi = lake
bruuda = pond
lootsikko = small pond
lätikko = puddle
soo = marsh
sannikko = bog
vesitokkuminõ = waterfall
jõgõõsuu = mouth of the river
ranta = shore, coast, beach
lahti = bay, gulf
proliva = strait
meri = sea
lainõ = wave
saari = island
saarikkõin = small island, islet

:arrow: for comparisons

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2018-09-03, 16:49

Examples of declension of nouns

Singular forms of 'järvi' (lake):
Nominative: järvi
Genitive: järve
Partitive: järveä
Illative: järvee
Inessive: järvez
Elative: järvess
Allative: järvele
Adessive: järvell
Ablative: järvelt
Translative: järvessi
Terminative: järveessa
Essive: järvenä
Abessive: järvettä
Comitative: järveka
Excessive: järvent*

Plural forms of 'järved' (lakes):
Nominative: järved
Genitive: järvije
Partitive: järviit
Illative: järviise
Inessive: järviz
Elative: järviss
Allative: järvile
Adessive: järvill
Ablative: järvilt
Translative: järviissi
Terminative: järviisessa
Essive: järviinä
Abessive: järvittä
Comitative: järviika

*Excessive does not have a separate plural form.

:arrow: for comparison

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2018-11-26, 1:18

Weather

ilma = sää = weather (sää has a negative connotation, i.e., stormy weather)
üvä ilma = nice weather
siitiä ilma = clear weather, mild weather
paha sää = kehno sää = bad weather
päivä = sun
päivükaᴢ = sunny
päivä paisab = the sun is shining
pilvi = cloud
pilvõkaᴢ = cloudy
jürüpilvi = thundercloud
kuiva = dry
tuuli = wind
tuulikaz = windy
brõss = breeze, light wind
suur tuul = strong wind
tormi = mörü = storm
tormikaz = mörükaᴢ = stormy
jürisä = to thunder
jürü = thunder, lightning
utu = tomakka = fog
tomakaz = foggy
sakka utu = thick fog
vihma = rain
vihmakaz = rainy
saab vihmaa = it's raining
vihmakaarõ = ikolookka = rainbow
lumi = snow
lumõkaz = snowy
saab lunta = it's snowing
ränne = šlotta = sleet
jää = ice
jäine = icy
tšülmä = cold
sooja = warm
kuuma = hot
palava = hot, sweltering
niiskõa = nepsiä = humid, moist

:arrow: for comparison

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2018-12-21, 16:32

Time-related expressions

Aika = time
Vai sill on aikaa? = do you have time?
Jah, mill on aikaa = yes, I have time
Mill bõõ aikaa = I don't have time
Aik on veelä vara = it's still early
Aik on jo iĺĺaa = it's already late

Nütt = now
Paraikaa = currently, right now
Järkeä / Kõhti = right away

Alattu = always
Sakkaassi / Tihti = often
Välillä = sometimes
Arvaa = rarely
Ei kõõᴢ = never

Oomnikko = in the morning
Päiväl = during the day, during the afternoon
Tšehsipäiväl = at midday
Õhtogoss = in the evening
Üül = at night

Mõnnõs tunni? / Paĺĺo aika on? = what time is it?
Kahs tunnia = two o'clock
Kahstõiššümmett tunnia = twelve o'clock
Poolõ esimõissa tunnia = half past twelve
Poolõ kõlmõtta tunnia = half past two
Nell-tšümmett viitt minuttia ühstõššõmõtta tunnia = a quarter to eleven
Viiz minuttia vajaga kahsi = five minutes to two
Tšümmee minuttia tõissa tunnia = ten minutes past two

Ühsi minutti = one minute
Kahsi minuttia = two minutes
Kahsi tunnia = two hours

Päivä = day
Ühsi päivä = one day
Kahsi päivää = two days
Tšümmee päivää = ten days

Mõnnõs kuupäiv tänävä on? = what's the date today?
Mitä päiv tänävä on? = what day is today?
Tänävä on esimespäivä / Tänävä on tuhkapäivä = today is Monday
Tänävä on tõinõpäivä = today is Tuesday
Tänävä on kõlmaspäivä / Tänävä on sereda = today is Wednesday
Tänävä on nelläspäivä = today is Thursday
Tänävä on viijespäivä / Tänävä on päätnitts = today is Friday
Tänävä on laukopäivä = today is Saturday
Tänävä on pühäpäivä = today is Sunday

Enneglee / Ülieglee = the day before yesterday
Eglee = yesterday
Täna = today
Oomõnna = tomorrow
Ülioomõna = the day after tomorrow

Suutkõd = day (24-hour period)

Sel näteliä = this week
Tõizõl näteliä = next week
Sel kuul = this month
Tõizõl kuul = next month
Meńńä kuul = last month

Uusi aasta = new year
Tänävoon = this year
Männävoon = last year

Tševäd = spring
Tševäällä = in spring
Suvi = summer
Suvõlla = in summer
Sütšüzü = autumn
Sütšüzüllä = in autum
Talvi = winter
Talvõlla = in winter

Janvaari = January
Febrali = February
Martti = March
Apreli = April
Mai = May
Juuni = June
Juuli = July
Augusti = August
Sentaabri = September
Oktaabri = October
Nojäbri = November
Dekabri = December

:arrow: for comparison

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian (vaďďa tšeeli)

Postby Linguaphile » 2019-02-03, 18:11

Conjugation of verbs elää "to live" and tulla "to come"

Infinitive: elää tulla

Indicative present, affirmative
1s miä elän miä tulõn
2s siä eläd siä tulõd
3s tämä eläb tämä tulõb
1p müü elämmä müü tulõmmõ
2p tüü elättä tüü tulõttõ
3p nämäd eläväd = nämäd ellääz = nämäd ellää nämäd tulõvad = nämäd tullaz = nämäd tullaa

Indicative present, negative
1s miä en elä miä en tulõ
2s siä ed elä siä ed tulõ
3s tämä eb elä tämä eb tulõ
1p müü emmä elä müü emmä tulõ
2p tüü että elä tüü että tulõ
3p nämäd eväd elä nämäd eväd tulõ

Indicative simple past, affirmative
1s miä elin miä tulin
2s siä elid siä tulid
3s tämä eli tämä tuli
1p müü elimmä müü tulimma
2p tüü elittä tüü tulitta
3p nämäd eliväd = nämäd eletti nämäd tulivõd = nämäd tultii

Indicative simple past, negative
1s miä en elänüd = miä en elännü miä en tullu
2s siä ed elänüd = siä ed elännü siä ed tullu
3s tämä eb elänüd = tämä eb elännü tämä eb tullu
1p müü emmä elänüd = müü emmä elännü müü emmä tullu
2p tüü että elänüd = tüü että elännü tüü että tullu
3p nämäd eväd elättü nämäd eväd tultu

Past perfect, affirmative
1s miä õõn elänüd miä õõn tullu
2s siä õõd elänüd siä õõd tullu
3s tämä on elänüd tämä on tullu
1p müü õõmmõ elänüd müü õõmmõ tullu
2p tüü õõttõ elänüd tüü õõttõ tullu
3p nämäd õlla elättü nämäd õlla tultu

Past perfect, negative
1s miä en õlõ elänüd miä en õlõ tullu
2s siä ed õlõ elänüd siä ed õlõ tullu
3s tämä eb õlõ elänüd tämä eb õlõ tullu
1p müü emmä õlõ elänüd müü emmä õlõ tullu
2p tüü että õlõ elänüd tüü että õlõ tullu
3p nämäd eväd õlõ elättü nämäd eväd õlõ tultu

Imperative
1s la elän! la tulõn!
2s elä! tulõ!
3s elägo! tulko!
1p elämmõ! tulõmmõ!
2p eläga! tulka!
3p elägod! tulkod!

Negative imperative
1s la en elä! la en tulõ!
2s elä elä! elä tulõ!
3s elko elägo! elko tulko!
1p la emmä elä! la emmä tulõ!
2p elka eläga! elka tulka!
3p elkod elägod! elkod tulkod!

:arrow: for comparison

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-03-22, 3:10

Votic: gradation

Group 1: quantitative gradation only
kkk
ppp
sss
ššš
td
ttsts
ttš


Group 2.1: qualitative gradation (unvoiced to voiced)
kg
hkhg
lklg
лkлg
ŋkŋg
pkbg
rkrg
skzg
skzz
tkdg
sz
hshz
rsrz
ttďď
dž **
ltšldž **
ntšndž **
rtšrdž **
ttšďď
šž
škžg
tškdžg
pv
lplv
лpлv
rprv


Group 2.2: qualitative gradation (t)
th
utvv
ütvv


Group 3.1: qualitative gradation (omission of consonant)
t
hth
ntn
ltl
лtл
rtr


Group 3.2: qualitative + quantitative gradation (omission of consonant from a cluster, remaining consonant is lengthened)
ntnn
ltll
лtлл
mpmm
rtrr


Group 4: gradation for tš. There are many variations here, some used only in certain dialects.
g
je
∅ *
ď *
hď *
dž **

htšhj *
htšzg *
htšzz *
htšzď **

ltšll *
ltšldž **

лtšлg

ntšnn
ntšnď *
ntšndž **

rtšrď *
rtšrg *
rtšrj *
rtšrdž **

stšzz

* in some Western Votic dialects only
** in some Eastern Votic dialects only

:arrow: for comparison

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-01, 2:18

Image
Kase on vaďďa vana koto. = This is an old Votic house. (Estonian: See on vadja vana kodu.)
    kase = this (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    vana = old (Estonian: vana)
    koto = house (Estonian: kodu)

Image
Kane õlla vaďďa tšüläd. = These are Votic villages. (Estonian: Need on vadja külad.)
    kane (plural of kase) = these (Estonian: need)
    õlla = are (Estonian: on)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    tšülä / cülä (two different orthographies) = village (Estonian: küla)
    tšüläd / cüläd = villages (Estonian: külad)

Image
Vaďďa rahva kukkõ on irvieine. = The Votic national flower is willowherb.
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    rahva = national, folk, ethnic (Estonian: rahva)
    kukkõ = flower (Estonian: lill)
    on = is (Estonian: on)
    irvi = elk, moose (Estonian: põder)
    eine = hay (Estonian: hein)
    irvieine = willowherb, fireweed, Chamaenerion angustifolium (Estonian: põdrakanep)

Image
Kase on poikõ vaďďa rahva sõpõiz. = This is a boy in Votic folk dress. (Estonian: See on pois vadja rahvarõivastes.)
    kase = this (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    poikõ = boy (Estonian: poiss)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    rahva = national, folk, ethnic (Estonian: rahva)
    sõpa = clothing, dress, garment (Estonian: rõivas)
    rahva sõpõiz = in national costume, in folk dress (Estonian: rahvarõivastes)

Image
Kase on tüttö vaďďa rahva sõpõiz. = This is a girl in Votic folk dress. (Estonian: See on tüdruk vadja rahvarõivastes.)
    kase = this (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    tüttö = girl (Estonian: tüdruk)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    rahva = national, folk, ethnic (Estonian: rahva)
    sõpa = clothing, dress, garment (Estonian: rõivas)
    rahva sõpõiz = in national costume, in folk dress (Estonian: rahvarõivastes)

Source of images and Votic text.
Last edited by Linguaphile on 2019-09-01, 15:22, edited 2 times in total.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-01, 15:15

Image
Vaďďamaa on maa Soomõ Lahõ lõunad rannõz. = Votia is a land on the southern shore of the Gulf of Finland. (Estonian: Vadjamaa on maa Soome lahe lõunarannal.)
    Vaďďamaa = Votia; the Votic land (Estonian: Vadjamaa)
    on = is (Estonian: is)
    maa = land (Estonian: maa)
    Soomõ = Finnish (Estonian: Soome)
    lahti (genitive lahõ) = bay, gulf (Estonian: laht; gen. lahe)
    lõunad = south (Estonian: lõunas)
    ranta (inessive: rannõz) = shore (Estonian: rand, iness. rannas, but Estonian uses adessive here: rannal)

Se on kõvi lusti. = It is very beautiful. (Estonian: See on väga ilus.)
    se = it (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    kõvi = strong, hard, stiff, very (Estonian: väga = very; kõva = hard, stiff)
    lusti = beautiful (Estonian: ilus)

Kassõnn ammuizõlt aigalt eletä vaďďalaizõd. = Votic people have lived in this land since a long time ago. (Estonian: Sellel maal elavad ammusest ajast vadjalased.)
    kassõnn = "in this" ("land" is implied); inessive of "kase" (Estonian: selles, but Estonian uses adessive: sellel)
    ammuin (ablative ammuizõlt) = long ago (Estonian: ammune, ablat. ammuselt, but Estonian uses elative: ammusest)
    aiga (ablative aigalt) = time (Estonian: aeg, ablative ajalt, elative ajast)
    elää (impersonal eletä) = to live (elama, impersonal elatakse, but Estonian uses 3pl elavad)
    vaďďalain (plural vaďďalaizõd) = Votic people (Estonian: vadjalane, plural vadjalased)

Image
Kase on vaďďa lippu. = This is the Votic flag. (Estonian: See on vadja lipp.)
    kase = this (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    lippu = flag (Estonian: lipp)

Image
Kase on vaďďa gerbõ. = This is the Votic coat of arms. (Estonian: See on vadja vapp.)
    kase = this (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    gerbõ = coat of arms (loan from Russian герб) (Estonian: vapp)

Image
Kase on Kabrio Kreeposti. = This is Koporye Fortress. (Estonian: See on Koporje kindlus.)
    kase = this (Estonian: see)
    on = is (Estonian: on)
    Kabrio = Korporye [place name] (Estonian: Koporje, Russian Копорье, Finnish Kaprio)
    kreeposti (a loan from Russian крепость) = fortress, fortification (Estonian: kindlus)

Image
Vaďďa rahva loomõ on karu. = The Votic national animal is the bear. (Estonian: Vadja rahvaloom on karu.)
    vaďďa = Votic (Estonian: vadja)
    rahva = national, folk, ethnic (Estonian: rahva)
    loomõ = animal (Estonian: loom)
    on = is (Estonian: on)
    karu = bear (Estonian: karu)

Image
Vaďďalaizõd pillitetä kantõlõka. = Votic people play the kantele. (Estonian: Vadjalased mängivad kannelt.)
    vaďďalain (plural vaďďalaizõd) = Votic people (Estonian: vadjalane, plural vadjalased)
    pillittää (impersonal pillitetä) = to play an instrument (Estonian pilli mängima, impersonal mängitakse, 3p mängivad)
    kantõlõ (comitative kantõlõka) = kantele (psaltery-like zither) (Estonian kannel, comitative kandlega, but Estonian uses partitive here: kannelt)

Source of images and Votic text.
Last edited by Linguaphile on 2019-09-02, 14:37, edited 1 time in total.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-01, 20:12

Trying Exercise 3 (page 9) of Vaďďa sõnakopittõja ülezantõmizõd and translating it to English & Estonian:

(vot) Miltin on õika sõna?
(et) Missugune on õige sõna?
(en) Which is the correct word?

(vot) Oomnikkon juttõn üvvä oomnikkoa.
(et) Hommikul ütlen tere hommikust.
(en) In the morning I say good morning.

(vot) En tunnõ vääntä õmma tšeele.
(et) Ma ei oska tõlkida oma keele.
(en) I don't know how to translate my own language.

(vot) Kui süün, juttõn leip-sool.
(et) Kui söön, ütlen jätku leiba [leib-sool].
(en) If I'm eating, I say bon appetite [lit. bread-salt].

(vot) Päivelle võõrõz juttõb: üvvä päivä.
(et) Päeval võõras [külaline] ütleb: tere päevast.
(en) During the day a visitor says: good day.

(vot) "Makka üvässi!" juttõb emä lahzõllõ.
(et) "Maga hästi!" ütleb ema lapsele.
(en) "Sleep well!" says mother to the child.

(vot) Saan lahja i ämmelle: "suurõd passibad".
(et) Saan kingituse ja [ütlen] vanaemale: "suur tänu".
(en) I receive a gift and [I say] to grandmother: "thank you very much".

(vot) Meen väľľä i juttõn: "jäämme üvässi".
(et) Lähen välja ja ütlen: "nägemiseni" [jääme hüvasti].
(en) I go out and I say: "see you later" [lit. we stay well].

(vot) Täma eb tunnõ vääntä vaďďa tšeelelle, a vääneb vennäi tšeelelle.
(et) Tema ei oska tõlkida vadja keelde, aga tõlgib vene keelde.
(en) He doesn't know how to translate into Votic, but he translates into Russian.

(vot) Miä isun lavva takka i süün.
(et) Ma istun laua taga ja söön.
(en) I sit at the table and eat.

User avatar
Naava
Language Forum Moderator
Posts: 1095
Joined: 2012-01-17, 20:24
Gender: female
Country: FI Finland (Suomi)

Re: Votic / Votian

Postby Naava » 2019-09-02, 6:30

Linguaphile wrote:kantõlõka (-ka is probably a diminutive?) = little kantele, dear kantele (Estonian kandleke)

Could it be 'with', like Estonian -ga and spoken Finnish kaa?

I think there were some threads where I haven't answered to you yet. I'm going to do that when I can - the autumn semester started last week and I'm busy with the courses and other things, like trying to find a dishwasher at last!

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-02, 15:15

Naava wrote:
Linguaphile wrote:kantõlõka (-ka is probably a diminutive?) = little kantele, dear kantele (Estonian kandleke)

Could it be 'with', like Estonian -ga and spoken Finnish kaa?

Oh good grief, of course it is. I'm not sure why I had convinced myself that in this sentence it was something other than the comitative -ka... why did I think it must have some other meaning here? I guess it was because Estonian doesn't use comitative when saying this, but then, Estonian doesn't even use the same verb when saying this (pillittää versus mängima), so there's no reasons to think the grammatical cases should match.

Maybe you can use your standard Finnish and/or Southern Ostrobothnian to provide some insight into three other questions I had with the above exercises (the downside to working from monolingual materials with no explanations of grammar!):
For example, the use of impersonal in these two sentences
Linguaphile wrote:Kassõnn ammuizõlt aigalt eletä vaďďalaizõd. = Votic people have lived in this land since a long time ago. (Estonian: Sellel maal elavad ammusest ajast vadjalased.)
    elää (impersonal eletä) = to live (elama, impersonal elatakse, but Estonian uses 3pl elavad)

Linguaphile wrote:Vaďďalaizõd pillitetä kantõlõka. = Votic people play the kantele. (Estonian: Vadjalased mängivad kannelt.)
    pillittää (impersonal pillitetä) = to play an instrument (Estonian pilli mängima, impersonal mängitakse, 3p mängivad)

Okay, this is uncertain for several reasons. One, it surprises me to see impersonal used when there is a clear personal subject (vaďďalaizõd/Votic people), even though I understand that it's a sort of generic one and that may be why the impersonal can still be used here. It would sound totally wrong to use impersonal like this in Estonian though. What about in Finnish?
At first I thought eletä and pillitetä might be second-person plural conjugations rather than impersonal. Since the intended audience for materials written in Votic are Votic people, that really makes sense: "[You] Votic people have lived in this land since a long time ago" and "[You] Votic people play the kantele." It's still quite possible that's what it is, actually.
"You live" should be elättä rather than eletä, but this workbook uses a slightly different dialect than I'm used to (for example, they use päive for päivä, so I even know that the e/ä variation is quite possible here, at least in the opposite direction). But, when I looked these words up in the Vadja-Eesti Sõnaraamat, päive is in fact listed as a dialect variation there... eletä is not... and pillitetä is specifically listed only as an impersonal form, as in these examples:
    (vot) Siäll laulota ja pillitetä.
    (et) Seal lauldakse ja mängitakse pilli.
    (vot) Kuuntõõ ku lustissi muuzikka pillitetä.
    (et) Kuula, kui ilusasti mängitakse muusikat.
So I guess my question is: does Finnish offer any insights into what might be happening here in Votic, when a impersonal-form-that-could-actually-be-dialectal-second-person-plural is used in sentences with the subject of generalized "Votic people"?

Linguaphile wrote:(vot) Saan lahja i ämmelle: "suurõd passibad".
(et) Saan kingituse ja [ütlen] vanaemale: "suur tänu".
(en) I receive a gift and [I say] to grandmother: "thank you very much".

It surprised me that the verb (juttõn, "I say") was left off here, so I'm not sure I'm translating it correctly, although the meaning otherwise seems fairly clear. I-receive gift and to-grandmother: "thank you!" Would a sentence like this ever be said in Finnish this way without the verb? I have sometimes seen similar constructions in Estonian, although not this specific one, and I'm not sure what the rule is (or if there even is a rule to follow) when certain words are omitted/implied.

Linguaphile wrote:(vot) Kui süün, juttõn leip-sool.
(et) Kui söön, ütlen jätku leiba [leib-sool].
(en) If I'm eating, I say bon appetite [lit. bread-salt].

It seems slightly backwards that the one who is eating is the one who says this. But in English ("good appetite") and in Estonian ("may the bread last"), the sentences are clear wishes to the eater. In Votic it is literally "bread-salt" and the intention is for the visitor to join in the meal. I believe either person can say it and it is expected that both will eat. It is presumably a Russian loan (хлеб-соль). Do any of the varieties of Finnish that you are familiar with have an equivalent expression to leip-sool (bread-salt) too?

Naava wrote:I think there were some threads where I haven't answered to you yet. I'm going to do that when I can - the autumn semester started last week and I'm busy with the courses and other things, like trying to find a dishwasher at last!
So I'll just ask you a whole bunch of questions in this post, to give you more to do. :whistle:

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-03, 23:41

Translating sentences from Vaďďa lukõmikko-päivezikko to Estonian and English.

(vot) Miä õõn An’u. Miä en õõ Miko.
(et) Ma olen Anu. Ma ei ole Miko.
(en) I am Anu. I am not Miko.

(vot) Siä õõd Miko. Siä ed õõ An’u.
(et) Sa oled Miko. Sa ei ole Anu.
(en) You are Miko. You are not Anu.

(vot) Tämä on Kiko. Tämä eb õõ Levo.
(et) Ta on Kiko. Ta ei ole Levo.
(en) He is Kiko. He is not Levo.

(vot) Müü õõmmõ Luuttsõz.
(et) Me oleme Luuditsas.
(en) We are in Luzhitsy.

(vot) Müü emme õõ Petteriz.
(et) Me ei ole Peterburis.
(en) We are not in St. Petersburg.

(vot) Tüü õõttõ Petteriz.
(et)Te olete Peterburis.
(en) You are in St. Petersburg.

(vot) Tüü ette õõ Jaamõz.
(et) Te ei ole Kingissepas.
(en) You are not in Kingisepp.

(vot) Nämäd õlla Jaamõz.
(et) Nad on Kingissepas.
(en) They are in Kingisepp.

(vot) Nämäd eväd õõ Luuttsõz.
(et) Nad ei ole Luuditsas.
(en) They are not in Luzhitsy.

(vot) An’u on Petteriz.
(et) Anu on Peterburis.
(en) Anu is in St. Petersburg.

(vot) Onko An’u Petteriz?
(et) Kas Anu on Peterburis?
(en) Is Anu in St. Petersburg?

(vot) An’u eb õõ Petteriz.
(et) Anu ei ole Peterburis.
(en) Anu is not in St. Petersburg.

(vot) Kiko on Luuttsõz.
(et) Kiko on Luuditsas.
(en) Kiko is in Luzhitsy.

(vot) Õllako nämäd Jõgõperäll?
(et) Kas nad on Krakoljes?
(en) Are they in Krakolye?

(vot) Nii, nämäd õlla Jõgõperäll.
(et). Jah, nad on Krakoljes.
(en) Yes, they are in Krakolye.

(vot) Minu nimi on An’u.
(et) Minu nimi on Anu.
(en) My name is Anu.

(vot) Kui on sinu nimi?
(et) Mis on sinu nimi?
(en) What is your name?

(vot) Tämä nimi on Kiko.
(et) Tema nimi on Kiko.
(en) His name is Kiko.

(vot) Meije sukunimi on Leontjev.
(et) Meie perekonnanimi on Leontjev.
(en) Our surname is Leontiev.

(vot) Kui on teije sukunimi?
(et) Mis on teie perekonnanimi?
(en) What is your surname?

(vot) Näije sukunimi on Viitong.
(et) Nende perekonnanimi on Viitong.
(en) Their surname is Viitong.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-04, 23:42

Translating sentences from Vaďďa lukõmikko-päivezikko to Estonian and English (continued).
Sentences using the verbs pajattaa (to speak, converse, tell; Estonian rääkida, pajatada, jutustada) and tolkkua saata (tolkuta in some dialects) (to understand; Estonian aru saada, mõista).

(vot) Miä pajatõn vaďďa tšeelte.
(et) Ma räägin vadja keelt.
(en) I speak Votic.

(vot) Siä pajatõd vaďďa tšeelte.
(et) Sa räägid vadja keelt.
(en) You speak Votic.

(vot) Tämä pajatõb vaďďa tšeelte.
(et) Ta räägib vadja keelt.
(en) He/she speaks Votic.

(vot) Müü pajatõmmõ vaďďa tšeelte.
(et) Me räägime vadja keelt.
(en) We speak Votic.

(vot) Tüü pajatõttõ vaďďa tšeelte.
(et) Te räägite vadja keelt.
(en) You speak Votic.

(vot) Nämäd pajatõta vaďďa tšeelte.
(et) Nad räägivad vadja keelt.
(en) They speak Votic.

(vot) Miä en pajatõ viro tšeelte.
(et) Ma ei räägi eesti keelt.
(en) I don’t speak Estonian.

(vot) Siä ed pajatõ viro tšeelte.
(et) Sa ei räägi eesti keelt.
(en) You don’t speak Estonian.

(vot) Tämä eb pajatõ viro tšeelte.
(et) Ta ei räägi eesti keelt.
(en) He/she doesn’t speak Estonian.

(vot) Tüü ette pajatõ viro tšeelte.
(et) Te ei räägi eesti keelt.
(en) You don’t speak Estonian.

(vot) Müü emme pajatõ viro tšeelte.
(et) Me ei räägi eesti keelt.
(en) We don’t speak Estonian.

(vot) Pajatõdko siä soomõ tšeelte?
(et) Kas sa räägid soome keelt?
(en) Do you speak Finnish?

(vot) Miä en pajatõ soomõ tšeelte.
(et) Ma ei räägi soome keelt.
(en) I don’t speak Finnish.

(vot) A pajatõbko tämä soomõ tšeelte?
(et) Aga kas tema räägib soome keelt?
(en) But does he/she speak Finnish?

(vot) Tämä toož eb pajatõ.
(et) Tema samuti ei räägi.
(en) He doesn’t speak it either.

(vot) A pajatõttõko tüü soomõ tšeelte?
(et) Aga kas teie räägite soome keelt?
(en) But do you speak Finnish?

(vot) Müü pajatõmmõ vennä tšeelte.
(et) Me räägime vene keelt.
(en) We speak Russian.

(vot) Nämäd eväd pajatõ, a nämäd saavva tolkkua.
(et) Nad ei räägi, aga nad saavad aru.
(en) They don’t speak, but they can understand.

(vot) Miä saan tolkkua vaďďa tšeelesse.
(et) Ma saan vadja keelest aru.
(en) I understand Votic.

(vot) Siä saan tolkkua viro tšeelesse.
(et) Sa saad eesti keelest aru.
(en) You understand Estonian.

(vot) Tämä saab tolkkua soomõ tšeelesse.
(et) Ta saab soome keelest aru.
(en) He/she understands Finnish.

(vot) Müü saammõ tolkkua vennä tšeelesse.
(et) Me saame vene keelest aru.
(en) We understand Russian.

(vot) Tüü saattõ tolkkua ižora tšeelesse.
(et) Te saate isuri keelest aru.
(en) You understand Ingrian.

(vot) Nämäd saavva tolkkua aglitšina tšeelesse.
(et) Nad saavad inglise keelest aru.
(en) They understand English.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-06, 0:23

Trying Exercise 4 (page 11) of Vaďďa sõnakopittõja ülezantõmizõd and translating it to English & Estonian:

(vot) Valitsõ õika sõna.
(et) Vali õige sõna.
(en) Choose the correct word.

Sõnad (words): õmpõlija, kukad, päive, on, sinu, eb õõ, ajaja, siso, lusti, tšezäll, üvä, janvariz, süntünnü.

(vot) Nain on lusti.
(et) Naine on ilus.
(en) The woman is beautiful.

(vot) Naizõll on kukad.
(et) Naisel on õied.
(en) The woman has flowers.

(vot) Mill on siso.
(et) Mul on õde.
(en) I have a sister.

(vot) Minu maamõ on üvä.
(et) Minu ema on hea.
(en) My mother is good.

(vot) Onko sinu taattõ süntünnü marttiz?
(et) Kas sinu isa on sündinud martsil?
(en) Was your father born in March?

(vot) Minu taattõ on süntünnü janvariz.
(et) Minu isa on sündinud jaanuaril.
(en) My father was born in January.

(vot) Tämä meez on ajaja, a tämä on õmpõlija.
(et) Tema mees on karjaajaja, aga tema on õmbleja.
(en) Her husband is a herder, but she is a seamstress.

(vot) Süntüpäeve on üvä päive.
(et) Sünnipäev on hea päev.
(en) A birthday is a good day.

(vot) Sizoll eb õõ süntüpäive tšezäll.
(et) Õel ei ole sünnipäev suvel.
(en) [My] sister doesn't have a birthday in the summer.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-07, 1:28

Trying Exercise 5 (page 12) of Vaďďa sõnakopittõja ülezantõmizõd and translating it to English & Estonian:

(vot) Paa tühja paikka õika sõna.
(et) Pane lünka õige sõna.
(en) Put the correct word in the blank.

(vot) Kõnz algõb näteli? Näteli algõb esimespään.
(et) Millal algab nädal? Nädal algab esmaspäeval.
(en) When does the week begin? The week begins on Monday.

(vot) Kõnz siä hookad? Miä hookan pühäpään.
(et) Millal sa puhkad? Ma puhkan pühapäeval.
(en) When do you rest? I rest on Sunday.

(vot) Kõnz siä süüd? Miä süün jõka päive.
(et) Millal sa sööd? Ma söön iga päev.
(en) When do you eat? I eat every day.

(vot) Tšäüdko saunõz? En tšäü.
(et) Kas sa käid saunas? Ei käi.
(en) Do you go to the sauna [regularly]? I don't go.

(vot) Kõnz näteli lõpub? Näteli lõpub pühäpään.
(et) Millal nädal lõpeb? Nädal lõpeb pühapäeval.
(en) When does the week end? The week ends on Sunday.

(vot) Kuza siä hookad? Miä hookan koton.
(et) Kus sa puhkad? Ma puhkan kodus.
(en) Where do you rest? I rest at home.

(vot) Kõnz ed tee tüüte? Miä en tee pühäpään.
(et) Millal sa ei tee tööd? Ma ei tee pühapäeval.
(en) When do you not do work? I don't do [it] on Sunday.

(vot) Kõnz siä juud tšaajua? Miä juun tšaajua perrä sauna.
(et) Millal sa jood teed? Ma joon teed pärast sauna.
(en) When do you drink tea? I drink tea after sauna.

(vot) Mitä teed perrä sauna? Juun tšaajua.
(et) Mida teed pärast sauna? Joon teed.
(en) What do you do after sauna? I drink tea.

(vot) Õõn väsünnü i tahon hoogõtõ.
(et) Olen väsinud ja tahan puhata.
(en) I am tired and I want to rest.

(vot) Viijespään tüünäteli lõpub.
(et) Reedel töönädal lõpeb.
(en) On Friday the workweek ends.

(vot) Õõdko siä väsünnü? Vähäize väsünnü.
(et) Kas sa oled väsinud? Natuke väsinud.
(en) Are you tired? A little tired.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-07, 18:34

https://www.youtube.com/watch?v=IGge2BUXkH4
(I posted this video a year or so ago, but not its translation)
Dialect seems to be something between Jõgõperä and Luuditsa, or a mix of the two. I'm not exactly sure.

Vocabulary from the video (Votic - English - Estonian)
kõikkõlain = all kinds of (Estonian: igasugune)
erne = pea (hernes)
kapussa = cabbage (kapsas)
kabatšokki = zucchini (suvikõrvits)
tarelkka = plate, dish (taldrik)
sookku = juice (mahl)
mussõmarja = black currant (must sõstar)
kaunizmarja = red currant (punane sõstar)
duumata = to think (mõtlema)
mokoma, mokomain = such, this kind (selline, niisugune)
vart = for (jaoks)
kruuška (kruužga) = mug (kruus)
taita = probably, maybe (vist, võib-olla)
mitänibuť = something, some (midagi)
škaapi, kaappi = cupboard (kapp)
laatko= dish, bowl (kauss)
pomidora = tomato (tomat)
välisse = sometimes (vahel)
kuraz = knife (nuga)
borkkana = carrot (porgand)
ugurittsa = cucumber (kurk)
rediska = radish (redis)
koko = whole, entire (kogu)
kõik, kõikki = all (kõik)
vilka = fork (kahvel)
varenja = jam (keedis, moos)
ursti, hursti = tablecloth (laudlina)
piirga, piiraga = pie (pirukas)
sliiva = plum (ploom)
musikaz = blueberry (mustikas)
leipeahjo = bread oven (leivaahi)
ižuma = raisin (rosin)
javo = flour (jahu)
seneperäss = because of that; that’s why (sellepärast, selleks)

Video text and English translation

Tänäve tänäve millõ tulõb võõrõz.
Today I have a visitor coming.

Võõrõz Nikita tulõb meille ja millõ kõvassi näüttib što vaďďamaassõ tulõb tuttavõ.
Today Nikita is coming to visit us and I really enjoy it when acquaintances come from Votia.

I millõ piäb tehä süüttšiä tälle.
And I must make him something to eat.

Kassen on pliitall on pata ja paas on vähäize suppia.
Here on the stove is a pot, and in the pot there is a little soup.

Kassen suppis on kõikkõlaissõ erneite on ja siäll on kapussa ja siäll on kastõ kabatšokkia.
In the soup there are all kinds of peas and there is cabbage and there is zucchini.

Ja paan siis tarelkõd lavvõllõ. Kastõ tarelka taita.
And I put the plates on the table. Probably this plate.

Miä en tää tõizõd meill süüvvä vai õlla jo süütü.
I don’t know if the others will eat with us or have already eaten.

Ühs tarelkõ ja tõin tarelkõ.
One plate and a second plate.

Kassen on sookkua vähäize.
Here is a little juice.

Meill on... miä tään što Nikita suvvab sookkua. Meill on mussõmarja sookku.
We have… I know that Nikita drinks juice. We have black currant juice.

No kaunizmarja on vähäize hapa.
Well, red currants are a little sour.

Ja siäll on vähäize veel rahka.
And here is a little cottage cheese.

Rahka meill Viroz on üvä, miä ize kanni viisi duuman.
Our cottage cheese in Estonia is good, that’s what I think.

Siis mill tõizõd tarelkõd, mokomad sinized tarelkõd. Kane õlla leipä vart.
Then we have other plates, such as these blue plates. These are for bread.

Meill on kõikkõlaissõ leipä nütt Viroz.
We have all kinds of bread in Estonia now.

Kase on mokoma rüizleipe, mussõ leipe,
This kind is rye bread, black bread,

a Vennämaaz rohkõp süüvvä niku valkat leipä, et kase on miä õsin veel kagrõleipä toož.
but in Russia they more often eat white bread, so this is oat bread that I bought too.

Kagrõleipe on mokomõin valka leipe.
Oat bread is a kind of white bread.

Kase on kagrõssõ tehtü leipe, mokomõin meill toož on.
This is bread made from oats, we have this kind too.

Siis miä võtan veel kruužgõd.

Then I’ll take out the mugs too.

Miä joon rohkõp niku koffia taita miä tään što, tämä Nikita suvvab sookkua vai tšaajua juuvvõ.
I probably drink coffee more, but I know that Nikita loves to drink juice or tea.

Siis paan pliittallõ tulõ,
Then I’ll light the stove

ja teen mitänibuť salattia.
and I’ll make some salad.

Võtan kase škaapissõ... škaapiz on laatko.
From the cupboard I take… in the cupbard there are bowls.

Võtan kaze laatko, ja miä õlõn pessü kõik niku kaned pomidorõd.
I take this dish, and I have have washed all of these tomatoes.

Eväd õõ nii lustid pomidorõd.
They’re not very pretty tomatoes.

Välisse pomidorõ haizõb üvässi, kõik niku tšesäpomidorõd haissa.
Sometimes tomatoes smell good, the way summer tomatoes smell.

Ku õsad võõramaa pomidorõd kaned eväd õõ nii üväd.
If you buy foreign tomatoes they aren’t so good.

Kase on üvä kuraz, teräve kuraz.
This is a good knife, a sharp knife.

Kaze kurasõga miä lõikkan kõik salattia.
With this knife I cut all of the salad.

Vähäize teen mitä miä salattisõ paan.
I make small pieces of what I put into the salad.

Borkkana, no borkkana taita en paa borkkana, a vot ugurittsa piäb pannõ.
The carrot, well, I probably won’t put any carrots in, but look, I should put in a cucumber.

Ugurittsõ on üvä.
Cucumbers are good.

Vähäize ugurittsa, siiz võtan rediska.
A bit of cucumber, then I’ll take a radish.

Rediskõd kassen õlla, üväd pikkaraizõd rediskõd nütt koko [kõik] talvõ,
Here there are radishes, good big radishes all winter now,

koko [kõik] aikõ on lafkõz rediskoi,
all the time there are radishes in the stores,

miä en tää kuze nämäd saavva kaned rediskõd.

I don’t know where they get these radishes from.

Siis piäb võtta luzikõd, miä taita… taita miä koorin kaze uguritsa,
Then I should take the spoons, I probably… probably I’ll peel this cucumber,

kase eb õõ nii üvä ku õma ugurittsõ, ku tšezäll õma ugurittsõ on.
this one isn’t as good as my own cucumbers, when I have my own cucumbers in summer.

Siiz eb hooli kooria, a kanniviisi miä nütt vähäize niku koorin,

Then it doesn’t need to be peeled, but now I’ll peel it a little like this,

kaze uguritsa toož lõikkan.
I’ll also cut this cucumber.

Pikkaraizõd mokomaizõd palad lõikkan, ja siiz...mitänibuť siiz veel veel paan?
I’ll cut small slices this way, and then... something else, what else will I put in?

A luzikõd! Meille luzikõd piäb pannõ.
But the spoons! Our spoons should be put out.

Kus on tšäsirätte? On kassen.
Where is the towel? Here it is.

Miä võtan veel luzikõd, ühs ja kahs luzikka,

I’ll take out the spoons, one, two spoons,

taita piäb võtta ühs vilka, tõin vilka, ja taita kurasõ toož.
probably should take out a fork, another fork, and probably a knife too.

Ühs kuraz ja tõin kuraz, ja pikkaraizõd lusikõd toož.

One knife and another knife, and small spoons too.

Ja miä paan siiz niku kurasõ lavvõllõ, vilka lavvõllõ,

And I should put the knives on the table, the forks on the table,

ühe pikkaraizõ luzika paan ja ühe suurõ luzika paan.

I’ll put out one small spoon and one big spoon.

Toož paan kurasõ lavvõllõ ja vilka paan,
I also put a knife on the table and a fork,

suurõ luzika ja pikkaraizõ luzika toož paan lavvõllõ.

I also put on the table a big spoon and a little spoon.

Nütt ku miä lämmiten kastõ suppia egle miä kaze supi tein, tetšin,
Now when I heat this soup up, yesterday I made this soup,

tänäve eb õllu aika,
Today there wasn’t time,

siiz katson mitä veel piäb pannõ lavvõllõ.

then I see what else I should put on the table.

Varenjad en paa.

I won’t put out jam.

Taita või, või, kuza või on?

Probably butter, butter, where is the butter?

Ai, või on kassen, või on toož lavvõll nii kanniviisi

Oh, the butter is here, the butter is also on the table, just like that

ja tämä ursti on mokoma lusti ursti ja tšässi tehtü ursti.
and this tablecloth is such a beautiful tablecloth and a handmade tablecloth.

Lahzõd kummõd õppõssa Tallinnõ mokomaizõz läsivje lahsije škouluz,

Children who study in Tallinn in a school for sick children,

kaned tehti kase ursti.
they made this tablecloth.

Ja kassen on mil piirka veel,

And here I have a pie too,

Mill - meill - niku minu mehe vunukkõ tetši kaze piirga.

I have - we have - my husband’s grandson made this pie.

Kase on üvä piirkõ.
This is a good pie.

Kase siäll on rahka paľľo ja on sliivõd kasse pantu
It has a lot of cottage cheese and has plums put inside

ja vähäize musikassõ, ja mitä kõikka veel?
and a bit of blueberry, and what else?

A kase on leipe.
But this is bread.

Kase on miä ize niku tein kaze leive.
This is my own, I made this bread.

Meil on mokomõin leipeahjo ja kazez ahjoz on üvä.
We have this kind of bread oven and in this oven it's good.

Ižumat õlla ja pähtšined kõik õlla ja kase on valkassõ javossõ tehtü
There are raisins and all kinds of nuts and these are made into white flour

ja seneperässe on mokomõin ruska što kassen on mussa sliiva pantu ja kase teebtši leive.
and this is why it’s so brown, because here black plums have been added and this makes the bread.

Kase on valka leipe, kase eb õõ leipe kanniviisi.
This is white bread, this isn’t [black] bread like that.

No taita mill on nütt kõik valmiz.
Well, probably everything is ready now.

Ja ku võõrõz tulõb siiz miä võin kuttsua võõra kasse
And when the visitor comes then I can invite him in

(nii ja [unclear: lootin?] toobtši [unclear: hop? voi?] algata süvvä.)

(and so [unclear: I hope?] he comes [unclear; presumably "soon" or something similar] starts to eat.)

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-08, 16:44

Translating sentences from Vaďďa lukõmikko-päivezikko to Estonian and English (continued).

(vot) Mill on maamõ.
(et) Mul on ema.
(en) I have a mother.

(vot) Sill on taattõ.
(et) Sul on isa.
(en) You have a father.

(vot) Täll on ämme. Meill on äije.
(et) Tal on vanaema. Meil on vanaisa.
(en) He/she has a grandmother. We have a grandfather.

(vot) Teill on siso. Näill on vello.
(et) Teil on õde. Neil on vend.
(en) You have a sister. They have a brother.

(vot) Onko sill siso?
(et) Kas sul on õde?
(en) Do you have a sister?

(vot) Mill eb õõ sissoa, a mill on vello.
(et) Mul ei ole õde, aga mul on vend.
(en) I don’t have a sister, but I have a brother.

(vot) Tälle on sata voottõ, a leeb sata ühs voottõ.
(et) Ta on sada aastat vana, aga ta saab sada üks aastat vanaks.
(en) She/he is one hundred years old, but she/he will be one hundred and one.

(vot) Kuhõ siä meed?
(et) Kuhu sa lähed?
(en) Where are you going?

(vot) Oomnikoon miä meen škoulusõ.
(et) Hommikul ma lähen kooli.
(en) In the morning I go to school.

(vot) Kuhõ siä päivell meed?
(et) Kuhu sa päeval lähed?
(en) Where do you go during the day?

(vot) Täädko siä kuhõ tämä ohtogon meeb?
(et) Kas sa tead, kuhu ta õhtul läheb?
(en) Do you know where she/he goes in the evening?

(vot) Tahotako nämäd menne süümä?
(et) Kas nad tahavad sööma minna?
(en) Do they want to go eat?

(vot) Nämäd eväd süü päivell, nämäd süüvväd ohtogon.
(et) Nad ei söö päeval, nad söövad õhtul.
(en) They don’t eat in the afternoon, they eat in the evening.

(vot) Esimespään näteli algõb.
(et) Esmaspäeval algab nädal.
(en) On Monday the week begins.

(vot) Tõiznapään teen tüüte.
(et) Teisipäeval teen tööd.
(en) On Tuesday I do work.

(vot) Kõlmõspään meen lafkasõ.
(et) Kolmaspäeval lähen poodi.
(en) On Wednesday I go to the store.

(vot) Nel’l’espään oommõ vähäize väsünnü.
(et) Neljaspäeval oleme natuke väsinud.
(en) On Thursday we’re a little tired.

(vot) Viijespään tüünäteli lõpub.
(et) Reedel töönädal lõpeb.
(en) On Friday the workweek ends.

(vot) Laukopään on saunõ i juuvva tšaajua.
(et) Laupäeval on saun ja joovad teed.[/b]
(en) On Saturday there is sauna and they drink tea.

(vot) Pühäpään siä hookad koton. Tüüte ed tee.
(et) Pühapäeval sa puhkad kodus. Sa ei tee tööd.
(en) On Sunday you rest. You don’t do work.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-09, 22:46

Translating sentences from Vaďďa lukõmikko-päivezikko to Estonian and English (continued).

(vot) Inimizell on pää.
(et) Inimesel on pea.
(en) A person has a head.

(vot) Pääz on ivusõd.
(et) Peal on juuksed.
(en) On the head there is hair.

(vot) Äijell on partõ i usad.
(et) Vanaisal on habe ja vuntsid.
(en) Grandfather has a beard and a moustache.

(vot) Ämmel on rätte pääz.
(et) Vanaemal on rätt peal.
(en) Grandmother has a kerchief on her head.
.
(vot) Taatõll on suur nenä i pikkaraizõd silmed.
(et) Isal on suur nina ja väikesed silmad.
(en) Father has a big nose and small eyes.

(vot) Maamõll on kõrvõz tiltukõd ja kaglõz elmed.
(et) Emal on kõrvas kõrvarõngad ja kaelas helmed.
(en) Mother has earrings in her ears and beads around her neck.

(vot) Naizõll on pitšad jalgõd, a mehell on kultaizõd tšäed.
(et) Naisel on pikad jalad, aga mehel on kuldsed käed.
(en) The woman has long legs, but the man has golden [skillful] hands.

(vot) Kui mõntõ tšätte, jalka, kõrva, pääte, kagla inimizell on?
(et) Mitu kätt, jalga, kõrva, pead, kaela inimesel on?
(en) How many hands, legs, ears, heads, necks does a person have?

(vot) Kui pal’l’o ivusi äijell on?
(et) Kui palju juuksed vanaisal on?
(en) How much hair does grandfather have?

(vot) Äijell eb õõtši ivusi, täll on bulipää.
(et) Vanaisal ei olegi juuksed, tal on killaspea.
(en) Grandfather doesn’t have any hair, he has a bald head.

(vot) Kuhõ tämä meeb? - Tämä meeb kotto.
(et) Kuhu ta läheb? - Ta läheb kodu.
(en) Where is he going? - He’s going home.

(vot) Kuza tämä on? - Tämä on koton.
(et) Kus ta on? - Ta on kodus.
(en) Where is he? - He’s at home.

(vot) Kussa tämä toob? - Tämä toob kotont.
(et) Kust ta tuleb? - Ta tuleb kodunt.
(en) Where is coming from? - He’s coming from home.

(vot) Kuhõ siä meed? - Miä meen võõrazi.
(et) Kuhu sa lähed? - Ma lähen võõrusele.
(en) Where are you going? - I’m going on a visit.

(vot) Kuza siä õõd? - Miä õõn võõraziz.
(et) Kus sa oled? - Ma olen võõrusel.
(en) Where are you? - I’m on a visit.

(vot) Kussa siä tood? - Miä toon võõrazissõ.
(et) Kust sa tuled? - Ma tulen võõruselt.
(en) Where are you coming from? - I’m coming from a visit.

Linguaphile
Posts: 2326
Joined: 2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2019-09-10, 22:36

Trying Exercise 6 (page 19) of Vaďďa sõnakopittõja ülezantõmizõd and translating it to English & Estonian:

suuri, Petteri, Jõgõperä
(vot) Kumpõ on suurõpi, Petteri vai Jõgõperä? - Petteri on suurõpi ku Jõgõperä.
(et) Kumb on suurem, kas Peterburi või Krakolje? - Peterburi on suurem kui Krakolje. (Peterburi on Krakoljest suurem.)
(en) Which is larger, St. Petersburg or Krakolye? - St. Petersburg is larger than Krakolye.

tarkkõ, kana, muna
(vot) Kumpõ on tarkõpi, kana vai muna? Muna on tarkõpi ku kana.
(et) Kumb on targem, kas kana või muna? Muna on targem kui kana. (Muna on kanast targem.)
(en) Which is smarter, a chicken or an egg? An egg is smarter than a chicken.

noori, siso, vello
(vot) Kumpõ on noorõpi, siso vai vello? - Siso on noorõpi ku vello.
(et) Kumb on noorem, kas õde või vend? - Õde on noorem kui vend. (Õde on vennast noorem.)
(en) Which is younger, the sister or the brother? - The sister is younger than the brother.

matalõ, maamõ, taattõ
(vot) Kumpõ on matalõpi, maamõ vai taattõ? - Maamõ on matalõpi ku taattõ.
(et) Kumb on madalam, kas ema või isa? - Ema on madalam kui isa. (Ema on isast madalam.)
(en) Who is shorter, Mother or Father? - Mother is shorter than Father.

lusti, dääde, täti
(vot) Tšen on lustipi, dääde vai täti? - Täti on lustipi ku dääde.
(et) Kes on ilusam, kas onu või tädi? - Tädi on ilusam kui onu. (Tädi on onust ilusam.)
(en) Who is more beautiful, Uncle or Auntie? - Auntie is more beautiful than Uncle!

rikõz, miä, naapõri
(vot) Tšen on rikkõpi, miä vai naapõri? - Miä õõn rikkõpi ku naapõri.
(et) Kes on rikkam, kas mina või naaber? - Mina olen rikkam kui naaber. (Olen naabrist rikkam.)
(en) Who is richer, me or the neighbor? - I am richer than the neighbor.

suuri, pää, takapooli
(vot) Kumpõ on suurõpi, pää vai takapooli? - Takapooli on suurõpi ku pää.
(et) Kumb on suurem, kas pea või tagumik? - Tagumik on suurem kui pea. (Tagumik on peast suurem.)
(en) Which is bigger, the head or the backside? - The backside is larger than the head.

ilka, koirõ, katti
(vot) Kumpõ on ilkapi, koirõ vai katti? - Koirõ on ilkapi ku katti.
(et) Kumb on inetum, kas koer või kass? - Koer on inetum kui kass. (Koer on kassist inetum.)
(en) Which is uglier, the dog or the cat? - The dog is uglier than the cat.

vari, talvi, tševäd
(vot) Kumpõ on varipi, talvi vai tševäd? - Tševäd on varipi ku talvi.
(et) Kumb on palavam, kas talv või kevad? - Kevad on palavam kui talv. (Kevad on talvest palavam.)
(en) Which is warmer, winter or spring? - Spring is warmer than winter.

kuuluvõ, Maia Plissetskaja, Inna Ivanova
(vot) Tšen on kuuluvõpi, Maia Plissetskaja vai Inna Ivanova? - Maia Plissetskaja on kuuluvõpi ku Inna Ivanova.
(et) Kes on kuulsam, kas Maija Plissetskaja või Inna Ivanova? - Maija Plissetskaja on kuulsam kui Inna Ivanova. (Maija Plissetskaja on Inna Ivanovast kuulsam.)
(en) Who is more famous, Maya Plisetskaya or Inna Ivanova? - Maya Plisetskaya is more famous than Inna Ivanova.

kõrka, puu, mätši
(vot) Kumpõ on kõrkapi, puu vai mätši? - Mätši on kõrkapi ku puu.
(et) Kumb on kõrgem, kas puu või mägi? - Mägi on kõrgem kui puu. (Mägi on puust kõrgem.)
(en) Which is taller, a tree or a hill? - A hill is taller than a tree.

laďďõ, jõtši, tila
(vot) Kumpõ on laďďõpi, jõtši vai tila? - Jõtši on laďďõpi ku tila.
(et) Kumb on laiem, kas jõgi või voodikott? - Jõgi on laiem kui voodikott. (Jõgi on voodikotist laiem.)
(en) Which is wider, a river or a bed? - A river is wider than a mattress.


Return to “Uralic Languages”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest