Votic / Votian

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06
Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2021-04-10, 4:58

https://www.youtube.com/watch?v=Qnc5OpjrQNM

Vaďďa tšeeli = Votic language

Minu taatõ ja maatõ kõikii ain pajatti vaďďa tšeelell = My father and mother always spoke Votic.
Mill ei annõttu pajatta = I wasn't allowed to speak it [lit. to me it wasn't given to speak]
Jo ain sanotti = They always said
siä pajatõ vaa venässi! = you speak only Russian!
Kui nõisõd pajattõma vaďďassi = if you start to speak Votic
siz sinu nõisõb nagrõma. = then they will start to laugh at you.
Nu i miä siz nõizõn pajattõma venässi. = Well then I start to speak Russian.
Vaďďa tšeeli miä vaa tään = I only know the Voti language
kui taata ja maata pajatti omaka, = as father and mother spoke it with their own [people]
siz miä kuuntõlin ja sain tolkkua. = then I listened and I understood.
Miä en saanu pajatta vaďďa viisi, = I didn't get to speak the Votic way,
nagrõtti minnu. = they laughed at me.
Miä oon vaďďa, siz = I am Votic, then
Tšen siä ood? = Who are you?
Se on vaďďa. = It is Votic [language].
Se on tšuhna? = It is Chukhna?

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2021-07-24, 19:31

https://www.youtube.com/watch?v=ATlj8yTGIDI

Text:
(vot) Votic (from video description, Jõgõperä dialect)
(vot) Votic (showing dialect and spelling variations, Luuditsa dialect)

(et) Estonian translation (mine)
(en) English translation (primarily from video description with a few modifications)
(ru) Russian translation (from video description)
Votic text and cognates in bold!

(vot) Tütod i pojgõd cäüti tulõllõ.
(vot) Tütöd i poigõd tšäütii tulõllõ.

(et) Tüdrukud ja poisid läksid tulle.
(en) Girls and boys went to the fire.
(ru) Девушки и парни ходили к костру.

(vot) Siell pillitetti i tantsitti.
(vot) Siäll pillitetti i tantsitti.

(et) Seal mängiti pilli ja tantsiti.
(en) There they played instruments and danced.
(ru) Там играли на инструментах и танцевали.

(vot) Jaani-ohtogon lämmitetti sauna.
(vot) Jaani-ohtogonn lämmitetti sauna.

(et) Jaaniõhtul köeti sauna.
(en) In the evening on Midsummer's day, the sauna was heated.
(ru) Вечером в Иванов день топили баню.

(vot) Vihtõ kukkijõka tehti, vihta panti koivu õhzõd i kukad,
(vot) Vihtõ kukkiiss tehti, vihta panti koivuu õhzad i kukad,

(et) Vihta tehti lilledest, vihta sisse pandi kaseoksi ja lilli,
(en) They made a whisk of flowers, put birch branches and flowers in the whisk,
(ru) Делали веник из цветов, в веник клали березовые ветки и цветы,

(vot) jaanikukkõ i štanajalkõ.
(vot) jaanikukka i štanajalka.

(et) jaanililli (härgheinu) ja sõnajalgu.
(en) wood cow-wheat (Melampyrum nemorosum) and fern.
(ru) Иван-да-Марья и папоротник.

(vot) Vihtõ vizgõtti sauna katollõ.
(vot) Vihta vizgattii sauna katoll.

(et) Vihta visati sauna katusele.
(en) They threw a whisk on the roof of the sauna.
(ru) Веник бросали на крышу баню.

(vot) Ku jääb ladvõ üllelle, siz üvässi eläd.
(vot) Ku jääb ladvõ ülleelee, siz üvässi eläd.

(et) Kui jääb latva üles, siis hästi elad.
(en) If it lies down with the top of its head up, then you will live well.
(ru) Если ляжет макушкой кверху, тогда хорошо будешь жить.

(vot) Ku meni cüllelle, siz koko vovvõ läsive leed.
(vot) Ku meni tšüllelää, siz terve voosi läsivä leed.

(et) Kui langeb külili, siis terveks aastaks haigeks jääd.
(en) If it lies down sideways, then you will be sick for a whole year.
(ru) Если лёг боком, тогда целый год будешь больным.

(vot) Tünke kui meni ülez, siz koolõd.
(vot) Tüŋke kui meni üleez, siz koolõd.

(et) Kui langeb tüüka üles, siis sured.
(en) If the handle is up, then you'll die.
(ru) Ручка если кверху, тогда умрешь.

(vot) Cehsi-cüläz õlti lõõkud i cülä õttsaz tõin.
(vot) Tšehsi-tšüläz õltii lõõkud i tšülä õttsaz tõin.

(et) Küla keskel oli kiik ja küla otsas teine.
(en) In the middle of the village there was a swing and another at the end of the village.
(ru) Посреди деревни были качели и в конце деревни другие.

(vot) Tütöd cäüti štanajalga kukka ettsimäs.
(vot) Tütöd tšäütii štanajalga kukka etsimäs.

(et) Tüdrukud läksid sõnajalgade lille otsimas.
(en) The girls went to look for a fern flower.
(ru) Девушки ходили искать цветок папоротника.

(vot) Kase kõnsaid eb kukitsõ, a uzgotti, što kukitsõb.
(vot) Kase kõnsait eb kukitsa, a uzgottii, što kukitsab.

(et) See ei õitse kunagi, aga usuti, et õitseb.
(en) It never blooms, but it was believed that it blooms.
(ru) Он никогда не цветёт, но верили, что цветёт.

(vot) Jevikõssõ keitetti kaunissõ kiisseliä,
(vot) Jevikõssõ tšihutattii kaunissa kiisseliä,

(et) Jõhvikatest keedeti punast kisselli,
(en) Red kissel was cooked from cranberries,
(ru) Из клюквы варили красный кисель,

(vot) žaaritõtti kaloi, tehti piirgoitõ i vadruškoitõ.
(vot) žaaritattii kallaa, tehti piirgoja i vatruškoita.

(et) praeti kalu, tehti pirukaid ja korpe.
(en) fish were fried, pies and cheesecakes were prepared.
(ru) жарили рыбу, готовили пироги и ватрушки.

(vot) Cerikkoz õli sluužbõ.
(vot) Tšerikkoᴢ õli sluužba.

(et) Kirikus oli jumalateenistus.
(en) There was a service in the church.
(ru) В церкви служба была.

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2021-07-27, 0:22

https://www.youtube.com/watch?v=IOZKg_yhaew
https://www.youtube.com/watch?v=9j9N-bZPbgc
Where I've listed two different words, the first is used in the first video and the second is used in the second video.

[intro from the first video]

Ūvässi vaďďalaizõd eletti ennepi veśolassi
    üvässi = good, well
    vaďďalaizõd = Votic people
    eletti = they lived
    ennepi = in old times, earlier
    veśolassi = happily, joyfully
Jürtši da Mato
    Jürtši = name (Yurchi)
    da = and
    mato = serpent, snake
Vaďďaa juttu juttõli 1942 vooõlla
    Vaďďaa = Votic, Votian
    jutuu = legend
    juttõli = told
    tuhat ühessä sata nellätšümmet tõizõlla = 1942
    vooõlla = in the year
Otju Onufrieva Mativõõ vaďďaa tšülässä, Leningradii oblastii Jaamaa rajona
    Otju Onufrieva = (personal name: Otya Onufrieva, Отя Онуфриева)
    Mativõõ = (name of village: Mati, Маттия)
    vaďďaa tšülässä = from a Votic village
    Leningradii oblastii = Leningrad Oblast
    Jaamaa rajona = Kingisepp District
Da praaznikõd õlti veśolad.
    da = and, also
    praaznikõd = celebrations
    õlti = were
    veśolad = joyful
Kõik herkud on lavvõllõ.
    kõik = all
    herkud = delicacies
    on = are
    lavvõllõ = on the table
A tütöd da naizõd laulu laulotti.
    a = but
    tütöd = girls
    da = and
    naizõd = women
    laulu = songs
    laulotti = sang
Kõvad äänel laulotti.
    kõvad = loud, strong
    äänel = (at) voice
    laulotti = they sang
Ja naapuri-tšüläz õli kuulu!
    ja = and
    naapuri = neighbor's
    tšüläz = (in) village
    õli = was
    kuulu = heard
[folktale from both videos starts here]

Meressä nõisi mato.
    meressä = from the sea
    nõisi = rose; started
    mato = serpent, snake
I tšüsü tšülissä jõka talossa inehmizee.
    i = and
    tšüsü = asked
    tšülissä = from the village
    jõka = every
    talossa = (from) household, farm, house
    inehmizee = person
Vot i veetii aina sinne inehmissä.
    vot = look
    i = and
    veetii, vietti = took
    aina = always, more and more
    sinne = to there
    inehmissä = of people
Vot siz lõppu jo näväd kõikki talopoigaa inehmized.
    vot = look
    siz = then
    lõppu = end
    jo = already, anymore
    näväd, nämäd = they
    kõikki = all
    talopoiga = farmer, village person
    inehmized = people
Tuli rääto kunikkaa tüttärellee.
    tuli = came
    rääto = time, share, row
    kunikkaa = king's, czar's
    tüttärellee = (to the) daughter
I tämä nii kõvassi ittši kokonöö.
    i = and
    tämä = she
    nii = so
    kõvassi = strongly, loudly, very
    ittši, idgi = cried
    kokonöö, kokonüü = all night
Omniiz piäb jo tätä vijjä.
    omniiz, oomnikkoz = in the morning
    piäb = had to, was forced to
    jo = already
    tätä, tämä = her
    vijjä = to take
Siz tuli Jürtši õpõzõll selläz.
    siz = then
    tuli = came
    Jürtši = Yurchi
    õpõzõll selläz = on horseback
«Lähemme!», — juttõõb.
    lähemme = let's go
    juttõõb = he says
«Elä idgõ — terve leed!»
    elä = don't
    idgõ = cry
    terve = healthy, complete, unharmed
    leed = you will be
No Jürjiikaa tüttärikko meni merree rantaa.
    no = well
    Jürjiikaa = with Yurchi
    tüttärikko = girl
    meni = went
    merree = to the sea
    rantaa = to the shore
Jürtši õli õpõzõll selläz.
    Jürtši = Yurchi
    õli = was
    õpõzõll selläz = on horseback
I vot tuli meressä mato
    i = and
    vot = look
    tuli = came
    meressä = from the sea
    mato = serpent, snake
siz tämä tahtõ kunikkaa tüttäree võttaa.
    siz = then
    tämä = he, she
    tahtõ = wanted
    kunikkaa = king's, czar's
    tüttäree, (tüttärele) = daughter
    võttaa = to take
Jürtši siz tämä ampu, püsüss ampu.
    Jürtši = Yurchi
    siz = then
    tämä = he, she
    ampu = shot
    püsüss = from the gun
    ampu = shot
Vot siz kunikka tüttärellee tšähsi panna vöölee tšiin.
    vot = look
    siz = then
    kunikka = king's, czar's
    tüttärellee = to the daughter
    tšähsi = ordered
    panna = to put
    vöölee, vüül' = to the belt
    tšiin = attached, shut
I siz tootii mato Leningraadaa.
    i siz = and then
    tootii = took
    mato = serpent, snake
    Leningraadaa = to Leningrad
Siz vot obraaza päälle risovali, mato i Jürtši.
    siz = then
    vot = look
    obraaza = image, icon, figure
    päälle = onto
    risovali = painted, drew
    mato = serpent
    i = and
    Jürtši = Yurchi
I nüd on obraazall siinn on pantu, kui mato tapõttii.
    i = and
    nüd = now
    on = is
    obraazall = on the icon, on the image
    siinn = there
    on = is
    pantu = put
    kui = how
    mato = serpent, snake
    tapõttii = was killed

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2021-07-27, 16:04

Mati (Mativõõ) dialect

Minuu deeda pajatti, meďďee tšeeli alku, kõõz bašńa tehtii Vavilonaz. = My father said that our language was created when a tower was built in Babylon.
    minuu = my
    deeda = grandfather
    pajatti = spoke, said
    meďďee = our
    tšeeli = language
    alku = beginning, origin, creation
    kõõz = when
    bašńa = tower
    tehtii = they made, was made
    Vavilonaz = in Babylon
Siz õli paľľo vätšiä. = Then there were many people.
    siz = then
    õli = was
    paľľo = many, a lot
    vätšiä = people, folks
Siz mikä se bašńa tehtii, а tämä lankõz. = Then this kind of tower was made, but it fell.
    siz = then
    mikä = what, what kind
    se = this
    bašńa = tower
    tehtii = they made, was made
    a = but
    tämä = it
    lankõz = fell
Vätši eittü, i nõistii kõikii õmmaa tšeeltä pajattammaa. = The people were frightened, and they all began to speak their own language.
    vätši = people, folks
    eittü = were scared, were frightened
    i = and
    nõistii = began
    kõikii = all
    õmmaa = own
    tšeeltä = language
    pajattammaa = to speak
Kazess meni ińeehmisilee õma juttu. = From this people got their own speech.
    kazess = from this
    meni = went
    ińeehmisilee to people
    õma = own
    juttu = talk, story
Siz eväd tõin tõissa võtõttu tolkkua. = Then they couldn't understand each other.
    siz[/b] = then
    eväd = they didn't
    tõin tõissa = one another
    võtõttu = took, taken
    tolkkua = understanding
Miä tšüzün tširvessä, a millõõ antaas kirpittsa! = I ask for an axe, but I'm given a brick!*
    miä = I
    tšüzün = (I) ask for
    tširvez = axe
    a = but
    millõõ = to me
    antaas = gave, was given
    kirpitts = brick
Se bõlõ juttu, se on istori. = This isn't just a story, it's true.
    se = this
    bõlõ = isn't
    juttu = talk, story
    se = this
    on = is
    istori = history, true story

*This is clever wordplay (or something that actually happened to the speaker, as indicated in the last line). Where some Votic dialects use tš, most neighboring languages and some Votic dialects use k. So, some Votic dialects say kirviz instead of tširves for axe, which could easily be mistaken for kirpitts (or Russian кирпич, etc.), "brick", by someone who does not use that word for "axe".

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2021-08-21, 15:59

https://www.youtube.com/watch?v=QMkn9R2Ko7U

Üvä kokki, kauniz kokki, kauniz kokki,
Keitti supi suuta müütä, suuta müütä,
Pani soolad meeltä müütä, meeltä müütä.

Kokk õli tootu Koivisoossa, Koivisoossa,
Koki poika Poolõzmaalta, Poolõzmaalta,
Ize kokki Ingerimaalta, Ingerimaalta.

Saijad tootu Saarõmaalta, Saarõmaalta,
Viinad tootu Viromaalta, Viromaalta,
Peened saijad Petterisse, Petterisse.

Translation:
► Show Spoiler

barrybounce
Posts:1
Joined:2021-10-26, 22:27
Gender:male

Re: Votic / Votian

Postby barrybounce » 2021-10-26, 22:29

This is an amazing thread; thank you to all who've posted!

Might anyone happen to know where the resources that used to be at http://vaadja.keeleleek.ee/ can be found?

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-03-13, 15:51

Might anyone happen to know where the resources that used to be at http://vaadja.keeleleek.ee/ can be found?

I don't, unfortunately! It was a good resources.

Edit:
Here's a few of them!
Vaďďa lukõmikko-päivezikko
Vaďďa sõnakkopittõja
Pajatõmmõ Vaďďa

Some other resources I found while searching, which I think haven't been posted before:
Ämmesse vunukassaa on Facebook
Vad̕d̕a tšeeli. Vatjaa sana päivässä - on Facebook

Eesti-vadja register
Last edited by Linguaphile on 2022-03-31, 18:48, edited 2 times in total.

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-03-13, 16:06

Tools and materials

adra = plough
vikahtõ = scythe
sirppi = sickle
äeᴢ = harrow
lapia = shovel, spade
haakki = hoe, hook
tširveᴢ = axe
dolotta = chisel
naaskali = awl
kuraz = knife
mõõkka = sword
õra = spear
siŕka = arrow
lookka = bow
kurikka = club
vasara = hammer
tšivipöörä = grinding wheel
tšivi = grindstone, stone
müllü = mill
lõõttsu = bellows
ahjo = oven
kattila = pot, kettle
uhmar = mortar
petšel = pestle
sigla = sieve
rataᴢ = wheel
tšedräppuu = spindle
vokki = spinning wheel
nigla = needle
nagla = nail
rauta = iron
vahtšin = copper
õpõa = silver
kulta = gold
tina = tin
teräᴢ = steel

:arrow: for comparison

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-03-31, 14:19

From Учебное пособие по водскому языку (Tutorial of the Votic Language).

Orthography 1
Miä cyzyn: «Cen miä õõn?». Kase on rankka cysymyz. Miä vassaan, što miä õõn inimin. Da siä õõd inimin. Miä duumaan: miä õõn veelä vad’d’alainci. Miä elän kassin. Kase on minuu maa. Kase on Vad’d’amaa.
Mikä Vad’d’amaa onõ?
Miä katson ympär. Kase on õma cylä da kauka mettsä, suuri meri da peeni jõki, kase on ahaz tee da lad’d’a põlto.
Miä duumaan, sto Vad’d’amaa onõ vad’d’aa rahvazci. Vad’d’aa rahvaz onõ icin i vahva. Vad’d’a kul’tura onõ mukava. Vad’d’a ceeli onõ kõvassi lusti. Miä õõn õnnõkaz inimin, ved’ miä õõn vad’d’alain, miä elän kassin i miä nõizõn pajattamaa vad’d’aa ceelel.


Orthography 2
Miä tšüzün: «Tšen miä õõn?». Kase on rankka tšüsümüz. Miä vassaan, što miä õõn inimin. Da siä õõd inimin. Miä duumaan: miä õõn veelä vaďďalaintši. Miä elän kassin. Kase on minuu maa. Kase on Vaďďamaa.
Mikä Vaďďamaa onõ?
Miä katson ümpär. Kase on õma tšülä da kauka mettsä, suuri meri da peeni jõki, kase on ahaz tee da laďďa põlto. Miä duumaan, sto Vaďďamaa onõ vaďďaa rahvaztši. Vaďďaa rahvaz onõ itšin i vahva. Vaďďa kuľtura onõ mukava. Vaďďa tšeeli onõ kõvassi lusti.
Miä õõn õnnõkaz inimin, veď miä õõn vaďďalain, miä elän kassin i miä nõizõn pajattamaa vaďďaa tšeelel.


Translation:
► Show Spoiler


Vocabulary:
vasata = to answer (vassaan = I answer)
duumata = to think (duuman = I think)
ümpär kattsoa = to look around (katson ümpär = I look around)
ahaz = narrow
laďďa = wide
itšin = ancient, very old, everlasting, original
vahva = strong, healthy, resilient
mukava = pleasant, pleasing
veď = after all, indeed

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-04-04, 22:13

From Учебное пособие по водскому языку again.

Orthography 1 (used in the original text)
► Show Spoiler

Orthography 2 (used by the Estonian-Votic dictionary):
Kase on vana vaďďa koto. Miä piän koo võttimõõ. Ku miä avvaan uhzõõ autši, siiz miä näen riihenneüzee, a siiz riiheetši. Kui kassen on mukava! Koo süä onõ ahjo.Tuli põlab. Tulõõ kuuma, ahjoo sooja — kui on üvässi kassen! Ahjoo takan ležib katti tihti. Vot on äďďää paras järtšü, ämmää vana kirstu. Kassen on emää škaappi špeiliika da taataa lauta. Lavvaa kannõõ pääl’ on tširja. Tširjaa nimi on ”Vaďďaa tšeelee õppitširja”. Akkunaa tüven on sizoo tširjaparvi, kazõõ tüven on velloo peeni stooli da tämää vakka mätšikaaka, puu õpõizõõka da lellooka. Stoolii takan on minuu tila. Tilal on pehmeä poduška i sooja adjala. Tilaa üllääl ripub vana vaďďa varnikkõ. Kazõõ kuva on kõvassi lusti: kassen on õpõin, seeľ on kukka. Tilaa nalla on ämmää maakangaz. Maakankaa takan tšen-lee vilizeb! Võib olla, kase on iiri?
Uhzõõ takan koira haukub. Kase on vihain. Ku siä õõd võõraz, siiz kase purõb sinuu.
Omenapuu, toomipuu da pihlajapuu kazvõvad koo tüven. Kõnz siä näed kazõõ, siiz siä ed taho mennä väľľä! Kassen kõik on õma, i miä tahon jäävvä tähä!


Translation:
► Show Spoiler


Vocabulary:
võttimõõ (gen. võttimõõ) = key
riihenneüz = entryway (Est. eeskoda, esik, eesruum)
saunneüᴢ = sauna's entryway (Est. saunaesik, sauna eesruum)
(neüz is never used independently, only used in the above two words)
rihi (gen. riihee) = house, farmhouse
ležiä (3s ležib) = to lie
paras = best, suitable
järtšü = stool, bench, chair
škaappi, kaappi = cupboard, wardrobe (Rus. шкаф)
špeili = mirror; špeiliika = mirrored, having a mirror
tüven = next to, beside
tširjaparvi = bookshelf
stooli, stuuli = chair (Rus. стул)
mätšikka = ball (Rus. мяч)
õpõinõ = horse (gen. õpõizõõ)
lello = toy, doll
tila = bed
poduška = pillow (Rus. подушка)
adjala = blanket (Rus. одеяло)
varnikkõ = towel
maakangaz = rug (lit. ground-cloth)
vilissää = whistle, hiss, squeak; vilizeb = it squeaks
koira = dog ("kora" in original)

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-04-06, 20:44

More from Учебное пособие по водскому языку, adapted to the orthography used by the Estonian-Votic dictionary and translated to English.

Õmal maal kõikkõa onõ: tihed metsäd, laďďad põllod, süväd järved, tšiired jõgõd. Vaďďalaizõd täätäväd, jotti mettsä i põlto ovad pää aźźad näďďee eloz. Siä näed, miltized põllod meil õllaa? Kassen rüttšeed da õzrad kazvõvad, kapusad da erneed valmissuvad. Kui on üvä ja rikaz meďďee mettsä sütšüzül. Kassen niku kukad seisovad kõltaizõd koivud, rohoizõd petäjäd i kuuzõd, kauniid aavad. Jõka puu nalla ovad marjad i gribad. Jänised hüppääväd koivuzikkoz. Revod, suõd i karud eläväd kangaz mettsäz. Irved ja mettsä sigad makaavad kuusikkoz.
Katso, kui on lusti meri! Jõka päiväl saab nähhä, kui veneed ujussa merez ja Laukaaz. Siiz märäd võrkod kuivõvad rannal. Talvõl kalamehed püütäväd kallaa jää nalta. Kalamehed ovad võimakkaad i jurmad inimized. Kalamehee murhõd ovad rankad, veď Suuri meri on opasnoi meri. Suurõd tuulõd ja sääd ovad tihed kassen.
Millõõ on üvvää i mettsäz, i mereztši. Kase kõik onõ minuu taataamaa!

Translation:
► Show Spoiler


Vocabulary:
aźźa = thing
rüiᴢ = rye (gen. rüttšee)
kazvattaa = to grow (3p kazvõvad)
kapusa = cabbage
erne = pea
valmissussa = to ripen; to get ready (3p valmissuvad)
õzra = barley
jõka = every
koivuzikko = birch grove
repo (gen. revo) = fox
susi (gen. suõ) = wolf
kangaz = pine forest, pine grove
kuusikko = fir grove
vene (gen. venee) = boat
märtšä (gen. märä/märjä) = wet
nalta = from under
võimakaᴢ = strong
jurma = brave, courageous
opasnoi = dangerous (Rus. опасное)
sää = bad weather, storm
taataamaa = fatherland

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-04-08, 22:30

More from Учебное пособие по водскому языку. I'll use their orthography today.

Vad’d’alaizõd mälehtäväd pal’l’o: laulud, vanad jutud, kaazgad, arvotuzõd ja lugud. Vad’d’alaizõd kõvassi suvasivad laulaa! Posti jõka vad’d’aa cyläss myy täämmä yvvää laulujaa. Lauluj lauloivad pulmiz — sõnad tulivad mälehtyzess, a nootti — syäss.
Kõnz akkunal õli cylmä ja pimmeä, kui yvässi õli kuunnõlla vannaa laulua! Laulaja lauloi päivyess ja kuuss, da seness, kui need syntysiväd pääskoo munass. Tõin laulu juttõli suurõss tammõss, seness, kui kase pani päivye da kuu cii, a geroi meress lõikkazi suurõõ puu, da taivaa valka tuli takkaa.
Pulmiz kõik lauloivad koko kõlmõd päivää! Noorikkõ itki õmass eloss, sukulaizõd da võõraad ciitettii kõikkõa da laulettii zenihass da noorikõss.
Dazõ kalmoil lugõtõltii õmass gor’ass. Jõka kooz ohtogon sai kuulla lauluu lahzõlõõ leppälinnuss. Kaazgad, vanad jutud, lugud eläväd jõka vad’d’alaizõõ en’n’ez.

Translation:
► Show Spoiler


Vocabulary:
kaaska, gen. kaazga = fairy tale (Est. muinasjutt)
arvotuᴢ = riddle (Est. mõistatus)
suvata = to love
posti = almost (Rus. почти)
lauluj lauloivad = songs were sung
süä [syä] = heart; süäss [syäss] = from the heart
akkunal = outside, outdoors
kuunnõlla = to hear, to listen to
päivüd (gen. päivüü = sun; päivyess = about the sun, from the sun
se = that; sennes = about that
pääsko (gen. pääskoo) = swallow
tšiini, tšii [cii] = closed
geroi = hero (Rus. ˈгерой)
noorikkõ = bride
ženihaa = groom (Rus. жених)
võõraᴢ = guest, stranger
lugõttaa = to sing laments
tšiittämää = to praise; tšiittettii [ciitettii] = they praised
daažõ, dazõ = even (Rus. даже)
goŕa = grief (Rus. горе)
lahzõlõõ = to children
eńńeᴢ = life, soul, spirit

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-05-12, 15:57

Sentences from UraTyp (western dialect)

ilmaa leivettä = without bread
    ilmaa = without
    leivettä = bread (abessive)
Õsan leivä = I'll buy the bread
    õsan = I buy (1s)
    leivä = bread (genitive)
Õsan leipä = I'll buy some bread
    õsan = I buy (1s)
    leipä = bread (partitive)
Meen lafka, jott õssa leipä = I'm going to the shop in order to buy some bread
    meen = I go (1s)
    lafka = to the store (illative)
    jott = that; in order to
    õssa = to buy (infinitive)
    leipä = bread (partitive)
Tšühzetän leevä = I'll bake a [loaf of] bread
    tšühzetän = I bake (1s)
    leevä = leivä = bread (genitive)
Leipe on lavvõll = the bread is on the table
    leipe = bread
    on = is
    lavvõll = on the table (allative)
Paan leivä lavvõllõ = I put the bread on the table
    paan = I put (1s)
    leivä = bread (genitive)
    lavvõllõ = onto the table (allative)
Võtan leivä lavvõlt = I take the bread from the table
    võtan[/b] = I take (1s)
    leivä = bread (genitive)
    lavvõlt = from the table (ablative)
Paa leip kappii = put the bread in the cupboard
    paa = put (imperative)
    leip = bread (nominative)
    kappii = cupboard (illative)
Elä paa leipä kappii = don't put the bread in the cupboard
    elä = don't (negative imperative)
    paa = put (imperative)
    leipä = bread (partitive)
    kappii = cupboard (illative)
Juu tšaajua = drink tea!
    juu = drink (imperative)
    tšaajua = tea (partitive)
Elä tšaajua juu = don't drink tea
    elä = don't (negative imperative)
    tšaajua = tea (partitive)
    juu = drink (connegative)

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-05-12, 16:33

More sentences from UraTyp (western dialect)

Tulko siis pakana appii, kui jumala minnua b avita = then let the devil come to my aid if God doesn't help me
    tulko = let come
    siis = then
    pakana = devil
    appii = to help (illative)
    kui = if
    jumala = god
    minnua = me (partitive)
    b = negative particle (3s)
    avita = help (infinitive)
Kuttsu med́d́et toožõ võrkkailõõ = he/she also invited us to net fishing
    kuttsu = invited (3s)
    med́d́et = us (partitive)
    toožõ = also
    võrkkailõõ = fishing net (plural allative)
Pajattavad nuor vätši venäissi = the youth speak in Russian
    pajattavad = they speak
    nuor = young
    vätši = people
    venäissi = in Russian (translative)
Lehmiä vart tehhä einä = hay is made for the cows
    lehmiä = cows (partitive plural)
    vart = for
    tehhä = is made (passive)
    einä = hay (partitive)
Vesi on stokanaz = the water is in the glass
    vesi = water (nominative)
    on = is
    stokanaz = in glass (inessive)
Stokanaz on vette = there is some water in the glass
    stokanaz = in glass (inessive)
    on = is
    vette = water (partitive)
Pääsko lenteleb = the swallow is flying around
    pääsko[/b] = swallow
    lenteleb = is flying around (3s frequentative)
Müü õlim viinaa õssamaz = we were buying vodka
    müü = we
    õlim = were (1p)
    viinaa = vodka (partitive)
    õssamaz = buying (infinitive + inessive)
Poikõ võtti naizõ i meni vällä = my son married and moved out
    poikõ = son
    võtti = took (3s past)
    naizõ = wife, woman (genitive)
    i = and
    meni = went (3s past)
    vällä = out
Taattõ tuub kotto = my father will come home
    taattõ = father
    tuub = comes (3s)
    kotto = home (illative)
Taita dääd om menemiziill = uncle is probably about to die
    taita = probably
    dääd = uncle
    om = on = is
    menemiziill = going (go + nominalizer + adessive, cf. Est. minemisel)
Mil on lõppumizõllaa kõiɢ ev̆vääᴅ = I'm running out of food
    mil = at me (adessive)
    on = is
    lõppumizõllaa = ending (finish + nominalizer + adessive, cf. Est. lõpumisel)
    kõiɢ = all
    evvääᴅ = foods (plural)
Miä õlin kõvassi nältšinnü = I had become very hungry
    miä = I
    õlin = was
    kõvassi = strongly
    nältšinnü = hungered (past participle)

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-05-14, 17:15

More from UraTyp

Miä õllõizin vapa, ku tämä meeb vällä = I would be free when he/she goes away.
    miä = I
    õllõizin = would be ([b]-izi- = conditional, -n = 1s)
    vapa = free
    ku = when
    tämä = he/she
    meeb = goes (3s)
    vällä = out
Et tee tüütä, eb leene i süüvvä = if you don't work, there won't be food
    et = you don't, you aren't (negative 2s)
    tee = do
    tüütä = work (partitive)
    eb = doesn't, isn't (negative 3s)
    leene = won't be (lee- = will be, -ne = potential)
    i = and
    süüvvä = to eat (infinitive)
Nämät tulla oomõn = they'll come tomorrow
    nämät = they
    tulla = come (impersonal)
    oomõn = tomorrow
Kuhõ tätä hullua veed? = where are you taking this fool?
    kuhõ = to where
    tätä = this (partitive)
    hullua = fool, crazy (partitiv)
    veed = you take (2s)
Tänäve on lusti ilmõ = it's nice weather today
    tänäve = today
    on = is
    lusti = beautiful, nice
    ilmõ = weather
Egle õli lusti ilmõ = it was nice weather yesterday
    egle = yesterday
    õli = wass
    lusti = beautiful, nice
    ilmõ = weather
Katti i koirõ süüvvä i juuvva = the cat and dog are drinking and eating
    katti = cat
    i = and
    koirõ = dog
    süüvvä = they eat (3p)
    i = and
    juuvva = they drink (3p)
Meill eletä üvässi = here people live well
    meill = at us (1p adessive)
    eletä = live (impersonal)
    üvässi = well
Tämä õli kõvassi lukijõ poikõ = he was a boy who read a lot
    tämä = he/she
    õli = was
    kõvassi = strongly
    lukijõ = reader
    poikõ = boy
Poigõd õlla pitšäd = the boys are tall
    poigõd = boys (plural)
    õlla = are (impersonal)
    pitšäd = tall (plural)
Tämä tuli õpõtõjõssi = she became a teacher
    tämä = he/she
    tuli = came (3s)
    õpõtõjõssi = teacher (translative)
Tämä on õpõtõjõn = she is working as a teacher
    tämä = he/she
    on = is
    õpõtõjõn = teacher (essive)

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2022-05-16, 2:00


Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2023-01-08, 17:34

https://www.youtube.com/watch?v=GGPFDwK-nIU

miä I
siä you (singular)
tämä he, she
müü we (also: möö)
tüü you (plural) (also: töö)
nämäd they

minu my
sinu your (singular)
tämä his, her
meije our (also: meďďe)
teije your (plural) (also: teďďe)
näije their (also: näďďe)

esimespäive Monday (also: esimespäivä, tuhkapäivä)
tõinpäive Tuesday (also: tõinõpäivä, tõizõmpäivä)
kõlmõspäive Wednesday (also: kõlmaspäivä, sereda)
nellespäive Thursday (also: nelläspäivä, nelläispäivä)
viijespäive Friday (also: viijespäivä, päätnitts)
laukopäive Saturday (also: laukopäivä, subotta)
nätilpäive Sunday (also: pühäpäivä, nätilpäivä)

õlla to be
miä õõn I am
siä õõt you are
tämä on he/she is
müü õõmmõ we are
tüü õõttõ you are
nämäd õlla they are

kase this
što (so) that
duumõ think
rohkap more
see it, that
toož also
jutõlla to talk
pajattaa to speak
nütt now

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2023-01-08, 18:34

Three versions of the folktale Lintuje ja zvierije sõta (The War of Birds and Beasts) and a translation.

https://www.youtube.com/watch?v=uNvaKuwDajM

Vanaa aikaa linnud i zvierid eliväd eestää yvii, sopizivad. No tuli zvieriilee paha meeli, etti mihee nämä võttavad lennolla dai maassa. Vot nämä nõisivad sõittõlõmaa i teciväd sõaa. No linnud suurõd zvierid võittivad. A nahka-iiri õli aivoo kavala. Kahtõõppoolõõ tahto yvännä õlla. Kunni zvierid võittivad lintuit, tämä õli zvierii poolõss, a ku nõisivad linnud võittamaa, siz tämä lentii lintui poolõõ. Linnud suuttuzivad. I tämää vällää ajõvad. I nahka-iiri võib tol’koo perää päivää laskua lennellä, kõõz kuu paisab. A päiväll eb või lennellä. On ceeletty. Linnud lööväd. Tämä pelcääb neitä. Ko
päivä issuub, siz lenteleb. A ko lahzõd näceväd, siiz rääkuvad: "Nahka-iiri öökakku, petoz-iiri plätakakku!"

Vanaa aikaa linnud ja zvierid eletti eestää üvii. Sovitti. No tuli zvieriile pähee paha mõtõ, etti nämä ajõttaiz lintuit dai maass väľľää. Vot nämä i nõisti riitõõma ja sõitõõma, tehti sõa. No suurõd linnud ned zvierid võitetti. A nahka-iiri õli aivoo kavala, kahtõõ poolõõ tahtõ üvänä õlla. Kunni zvierid võitetti lintuit, tämä õli zvierije poolõz, a ku nõisti linnud võittama, siiz tämä lentii lintuje poolõõ. Linnud õlla suuttuuttu, ja tämä väľľää ajannud. Ja paraika nahka-iiri võib toľko perää päivüülaskua lennellä, kõõz kuu paisab. A päiväll eb või lennellä. On tšeelettü linnud lüvvä; a tämä irmuab neit. Ku päivüd issuub, siiz lenteeb. A ku lahzõd tätä nähä, siiz rääguta: "Nahka-iiri üükakku, petoz-iiri plätakakku."

In the old days the birds and beasts lived well together. They got along. Well, the animals started to become jealous that the birds got food by flying and from the ground. And so they started to fight and started a war. Well, the large birds were winning over the animals. But the bat was really clever. He wanted to be friendly with both sides. As long as the animals were winning over the birds, he was on the animals' side. But when the birds started to win, then he flew to the birds' side. The birds got mad and drove him away. And now the bat can only fly after sunset, when the moon is shining. In daytime he can't fly. It's forbidden. He frightens the birds. So when the sun sets, he flies. And when children see him, they say "Bat, bird of the night, false mouse!"

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Votic / Votian

Postby Linguaphile » 2023-05-28, 14:23

Language-related phrases in Votic

Saattako arvoa? Do you understand? (formal/plural)
Saatko arvoa? Do you understand? (informal/singular)

Pajatattõko vaďďassi? Do you speak Votic? (formal/plural)
Pajatõdko vaďďassi? Do you speak Votic? (informal/singular)
Miä pajatõn vaďďassi I speak Votic
Müü pajatõmmõ vaďďassi We speak Votic
Miä võin vaďďa tšeelt pajattaa I can speak Votic
Miä tunnõn vaďďassi pajattaa I know how to speak Votic
Miä tunnõn i vennässi pajattaa I know how to speak Russian too
Miä en pajatõ vaďďassi I don't speak Votic
Miä en tunnõ vennäissi pajattaa I don't know how to speak Russian
Miä pajatan märännessi vennäässi I speak Russian poorly
Miä saan arvoa, a miä en tunnõ pajattaa I understand, but I don't speak
Vähä maassi tääb, a pajatab vennäässi He knows a little Votic, but he speaks Russian
Tämä alki panna virroa He started to speak Estonian

Miä saan arvoa I understand
Miä en saa arvoa I don't understand
Väheizee saan arvoa I understand a little
Sovsem en saa arvoa I don't understand anything
Miä en saa mittäit tolkkua I don't understand anything

Mitä võõrassõ tšeelte siä pajatõd? Which foreign languages do you speak? (informal/singular)
Pajatõdko siä vennä tšeelte? Do you speak Russian? (informal/singular)
Pajatõdko siä viro tšeelte? Do you speak Estonian? (informal/singular)
Pajatõdko siä soomõ tšeelte? Do you speak Finnish? (informal/singular)
Pajatõdko siä karjalaisii tšeelte? Do you speak Izhorian? (informal/singular)
Pajatõdko siä aglitšina tšeelte? Do you speak English? (informal/singular)
Tunnõt-ko pajatta saksaa? Do you know how to speak German? (formal/plural)
Miä pajatõn vennäissi I speak Russian
Miä läkkään ižorassi I speak Izhorian
Tämä pajatab latyššaa He speaks Latvian
Tämä sirkaass pajatti virossi He spoke Estonian clearly (fluently)

Kui kazvin, miä vennnäi tšeeltä en taitannu When I was growing up, I didn't know Russian
Miä škouluussaa vaissi pajatin When I went to school I spoke Votic
Miä venäissi pajattaa en tuntõnnu I didn't know how to speak Russian
Siiz õpõtti meitä venäissi pajattamaa Then he taught us to speak Russian

Õmas tšeelt vaďďõlaizõt kutsuta maa tšeelessi Votic people call our language "language of the land"
Vad́d́aa tšeeli on raŋkka ja muudra tšeeli Votic is a difficult and complicated language

Vennäissi rezultat, virossi tagajärg - no kui se võib õlla vaďďassi? In Russian it's "результат", in Estonian "tagajärg" - well what should it be in Votic?

Various words for "Votic language" - depends on the dialect and preference:
vaďďa tšeeli = maa tšeeli = vaďďakko
vaďďassi = vaissi = maassi

"Izhorian language":
ižori tšeeli = karjakko = soikkolaištšeeli


Return to “Uralic Languages”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 9 guests

cron