Vana eesti keel

[Linguaphile]

Eesti keel 370 aastat tagasi
https://www.youtube.com/watch?v=OyW_l6RFkM0

kaas = ka
ep kaas = ega
kuitao = kuidas
sempärast = seepärast
istuket = istuge
tehtnud = teinud
valatama = vaatama
söömenaig = söömaaeg
küpsis = praad
eps = kas ei
sööket = sööge
jätko = jätku

[Linguaphile]

Eesti keel 2000 aastat tagasi (hilisläänemeresoome algkeel)
https://www.youtube.com/watch?v=hZhx8A6a1_U

lapsõt = lapsed = children
söömähen = sööma = to eat
pesästä = pesast = from the nest
kuulõk = kuule = listen
kündinpäivä = künnipäev = Ploughing Day (mid-April holiday at start of agricultural season)
älket makatkõt = ärge magage = don't sleep
poikani = mu poeg = my son
et hakkatak = ei hakka = don't start
meehen = mehe = man's (genitive)
tulõbat = tulevad = they come
põldollõn = põllule = to the field
et nägek = sina ei näe = you do not see
abittatak = aidata = to help
hüvät = head = good (plural)
kordassa = korras = in order
atran = adra = plough
vakat = vakad = grain bins (plural)
töödä = tööd = work
pereh = pere = family
lintu = lind = bird
pettäbi = petab =he/she/it deceives
laudalla = laual = on the table
leemehen = leende = into the thin soup
hernehita = herneid = peas (partitive)
sigansapa = seasaba = pig's tail

There is also a thread for Proto-Finnic (läänemeresoome algkeel), with more videos and wordlists, here.

[Linguaphile]

Enne 13. sajandit
Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta hiljaisennik õhtagonnik niinkä peksi vaivaista meestänsäq

13. sajand
Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq

16. sajand
Korra oli ühel vanal auosal mehel väen kaas kuri naine, ke sõimas, kiros, terven pitkän päivän, varasest hommikost hiliseni õhtoni nink peks vaivast meestäsä

17.–18. sajand
Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri naine, kes sõimas ja kiros, terve pitka päivä, varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist meest

20. sajand
Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päevä, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest

Inglise keeles
Once an old honest man had a very ill-tempered wife who scolded and swore the entire day from early morning to late evening and beat her poor man

[Linguaphile]

Eesti keele vanimad sõnad - the Estonian language's oldest words
https://www.youtube.com/watch?v=h4W4WFEEXg4

[aaakknu]

Interesting videos, thanks for sharing!
I will watch them later, when I have time for it.

[Linguaphile]

Katkend Liivimaa talurahva õigusest
16. sajand
(Fragment of the rights of Livonian farmers - 16th century)

Keß Walkist tunnistap, ninck ep Woy se teox teha se Maxap 1 W.
Keß Unrechti kaiwap se maxap nuchtuß 1 W.
Keß Roiwi wise uhest teisest Wottap teh pehl ellick kirko ellick toa seest ux aßi miß kuß tibbo Wert on se Maksap 40 W .
Kuß ux aßi üx kort leppitut on see ep pehe uheste kaiwatut sama , keß se wasta tep se macksap 1 W.
Joxsep ux sullana temma perre+ +mehhe jurest erre enne ko temma ast weljaß on sieß kaddup temma palck keick sest nuchtloßest
nuchtloßest sap se Ißandt üx kolmaß oßa nick üx oßa se kirck ninck kolmaß oßa se keß kaiwap.
Keiß teise pehl Wallestap ninck ep woip sedda {teh} tedde sahte sel ohn Witzat selka pehl.

Same text, modern orthography:

► Show Spoiler

Kes valesti tunnistab, ning ei või see teoks teha, see maksab 1 W.
Kes unrehti* kaebab, see maksab nuhtlust 1 W.
Kes röövi viisi ühest teist võtab tee peal elik** kiriku elik toa seest üks asi mis kuus tibu väärt on, see maksab 40 W.
Kus üks asi üks kord lepitud on, see ei pea uuesti kaevatud sama, kes see vastu teeb see maksab 1 W.
Jookseb üks sulane tema peremehe juurest ära enne kui tema aasta väljas on, siis kaob tema palk kõik sest nuhtlusest.
Nuhtlusest saab see isand üks kolmas osa ning üks osa see kirik ning kolmas osa see kes kaebab.
Kes teise peal valestab ning ei või seda täide saata sel on vitsat selga peal.

* unrehti = ebaõiglaselt
** elik = või

Whoever falsely represents and can't bring it to fruition pays 1 W [silver coin].
Whoever unjustly complains will pay a fine of 1 W.
Who steals from another on the road or at church or from a house an item valued at six "tibu" pays 40 W.
Where an agreement has been reached, the same complaint should not be made again, whoever violates this pays 1 W.
If a servant runs away from his master before his year is up then he looses all of his pay as a punishment.
From the fine the lord will get one third part, the church one third part and one third part to the complainant.
Whoever lies to another and can't fulfill the promise will get a rod upon his back.

[Linguaphile]

VAKS: Vana kirjakeele sõnastik
VAKK: Vana kirjakeele korpus
Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik
Eesti keele muinasaegne sõnavara koos vastetega
EKÕS ehk ÕS 1918: Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat
EKÕS ehk ÕS 1918 @ ETERA
Vanapärase võru murde sõnaraamat (Rõuge, Vastseliina, Setu)
ASL: Alamsaksa laensõnad eesti keeles

[stefan85]

It’s funny how we always thought language could’ve changed drastically in a millenia but we see such rapid changes on social media today. What is the normal speech patterns yesterday is now too old-fashioned next week. 370 years isn’t too far away, either. That’s just three to five generations of family.