Saame Tuttavaks!

Moderator: aaakknu

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-06-06, 21:23

Tervitused täna Lätimaalt!

frany71 wrote:Ma pidin nii ruttu kui võimalik seda keelt omandama, eelistavalt enne ELi laienemist.

Siin on nüüd jälle hea näide sihitise käände kasutamisest.
"pidin seda keelt omandama" - I had to learn the language (to some extent) - Musel jsem se učit ten jazyk
"pidin selle keele omandama" - I had to master the language (all of it) - Musel jsem se ten jazyk naučit

frany71 wrote:Oli töö juures teist keelt vaja lisaks keeltele, mida ma kuidagi juba oskan, ja valisin tšehhi keele, sest ma tundsin selle kultuuri vastu huvi. Pealegi mõtlesin, et Tšehhimaa pole nii kaugel ja võib ka sageli sinna sõita. Möödunud aastal tegin kursuse läbi Praha ülikoolis ja see aitas väga. Muidugi ma ei olnud üksinda Prahas ja igal õpilasel on oma tase ja oma vajadusi, seetõttu arvan, et kursused, mis toimuvad gruppidele, ei ole alati parim lahendus.

Parandan veidi sõnade järjekorda:
Töö juures oli vaja veel ühte keelt lisaks keeltele... Pealegi mõtlesin, et Tšehhimaa pole nii kaugel ja sinna võib ka sageli sõita. Möödunud aastal tegin läbi kursuse Praha Ülikoolis ja see aitas väga. Muidugi ei olnud ma Prahas üksinda ja ... vajadusi, mistõttu ma arvan, et kursused...

frany71 wrote:nii et praegu võtan siis temaga ühendust, kui ma millestki aru ei saa.

... nii et temaga võtan praegu ühendust siis, kui ma millestki aru ei saa.

frany71 wrote:Ma ei kirjuta veel raskeid lauseid, nii et grammatikaraamatut ei ole vaja. Tunnen isegi frustratsiooni, sest näeb, et kirjutan nagu laps. :(

... sest näen, et kirjutan...

Tohoh, kui need ei ole Sul veel rasked laused, siis ma täitsa kohe tahaks näha, millised nad tulevikus olema hakkavad :)

Aga see frustratsioon on tuttav - mind ajab ka tšehhi keeles kirjutades tihti närvi, et mingeid asju, mida tahaks, lihtsalt ei oska väljendada.

Jõudu!
Henrik

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-06-11, 17:15

henrik wrote:Parandan veidi sõnade järjekorda:
Töö juures oli vaja veel ühte keelt lisaks keeltele... Pealegi mõtlesin, et Tšehhimaa pole nii kaugel ja sinna võib ka sageli sõita. Möödunud aastal tegin läbi kursuse Praha Ülikoolis ja see aitas väga. Muidugi ei olnud ma Prahas üksinda ja ... vajadusi, mistõttu ma arvan, et kursused...


Tere,

Aitäh paranduse eest. Ma pean tunnistama, et ma ei saanud veel aru, kuidas ma pean "seetõttu" ja "mistõttu" kasutama...Mulle tundub, et nad on vahetatavad, kuid ilmselt peab see teisiti olema.

henrik wrote:kuu aja pärast lahkun praeguselt töökohalt, lähen kõige pealt mõneks ajaks Tšehhimaale Brnosse keelt õppima (tšehhi keele pärast ma siia foorumisse üldse tegelikult algul sattusingi)


Kas ma võin küsida, miks sa tahad tšehhi keelt õppida või kuidas tekkis huvi selle keele vastu? :wink:

Francesco

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-06-11, 21:26

frany71 wrote:Aitäh paranduse eest. Ma pean tunnistama, et ma ei saanud veel aru, kuidas ma pean "seetõttu" ja "mistõttu" kasutama...Mulle tundub, et nad on vahetatavad, kuid ilmselt peab see teisiti olema.

Tähenduse vahet vist tegelikult ei olegi - kumba kasutada, sõltub lause ehitusest. Ma ei oskagi täpseid inglisekeelseid vasteid anda, proovime ehk näidetega.

Vihma sajab ja me ei saa seetõttu välja minna.
Vihma sajab, mistõttu me ei saa välja minna.

Ma olen eestlane ja elan seetõttu Eestis.
Ma olen eestlane, mistõttu elan Eestis.

frany71 wrote:Kas ma võin küsida, miks sa tahad tšehhi keelt õppida või kuidas tekkis huvi selle keele vastu? :wink:

Küsida ikka võib, aga vastata ma vist ei oska:) Kõigepealt käisin ma eelmisel aastal seal natukene ringi reisimas ja siis tundus, see võiks õppimiseks üks huvitav keel olla. Mõned kuud hiljem sain sõbralt juhtumisi ühe tšehhi keele õpiku ja umbes samal ajal sattusin üht head tsehhi filmi ka vaatama.. Siis vist mõtlesingi, et miks ka mitte, proovida ju võib. Nii et põhimõtteliselt on ta lihtsalt selline hobi siis vist. Huvitav on:)

H.

maeng
Posts: 158
Joined: 2003-09-12, 14:23
Gender: male
Location: Helsinki
Country: FI Finland (Suomi)

Postby maeng » 2005-11-15, 19:08

Tere!

Minu nimi on Niklas. Ma olen 20-aastane ja elan Helsingis. Ma alustasin eesti keele õppimisega poolteist aastat tagasi suvel, aga mul ei olnud aega keelt korralikult õppida. Kui see vaid oleks võimalik, ma tahaksin eesti keeleoskust jälle parandada. :)

Nägemiseni!

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-18, 19:13

Hei !

Just üks küsimus, Maeng :
Kuna sa oled soomlane, milline keel on raskem sinu jaoks ?
inglise või eesti keel ?

Just a question Maeng :
As you’re Finnish, which language do you feel most difficult : english or estonian ?

maeng
Posts: 158
Joined: 2003-09-12, 14:23
Gender: male
Location: Helsinki
Country: FI Finland (Suomi)

Postby maeng » 2005-11-22, 16:38

eurooplane wrote:Hei !

Just üks küsimus, Maeng :
Kuna sa oled soomlane, milline keel on raskem sinu jaoks ?
inglise või eesti keel ?

Just a question Maeng :
As you’re Finnish, which language do you feel most difficult : english or estonian ?


Mitte kumbki ;), aga erinevist põhjustest. Minust inglise keel pole eriti raske sellepärast et ma olen kogu iga kuulnud seda (TV, radio jne.) ja ma olen keelt üheksa aastat koolis õppinud. Ma olen harjunud. Mis eestisse puutub, minu emakeel on soome ja nendel kahel keelel on palju ühist sõnavara ja mitmeid samalaadsi jooni struktuuris (näiteks käänded). Ma armastan kõige rohkem eesti keeles seda, et ma saan aru palju rohkem targutamal. Kui ma alustaksin eesti ja inglise keele õppimisega, ma arvatavasti õpiksin nobedam eesti keelt.

Neither ;), but for different reasons. I don’t find English particularly difficult because I’ve heard English all my life (TV, radio etc.) and I’ve studied the language for 9 years at school. I’m used to it. As for Estonian, my native tongue is Finnish and these two languages share a lot of common vocabulary, and have many similarities in terms of structure (ie. cases).The part I love the most in Estonian is that I can understand a lot more just by reasoning. If I wast to start from scratch with English and Estonian, I'd propably learn Estonian faster.


PS. I'd highly appreciate any corrections/pointers you can give regarding the part I wrote in Estonian. Still somewhat unfamiliar with Estonian, and I feel like I just wrote Finnish with
Estonian words :P

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-11-22, 18:41

Nagu soovisid, väiksed parandused. Selliseid vead on tõesti soomlastele üsna tüüpilised.

Kuten halusit pieniä parannuksia. Sellaiset virheet ovat todellakin melko tyypillisiä suomalaisille.

As you wished, some corrections. That kind of mistakes are indeed quite typical for Finns.



Mitte kumbki ;), aga erinevatel põhjustel (sm. eri syistä). Minu jaoks (sm. minusta)inglise keel pole eriti raske sellepärast, (et edessä pitää aina käyttää pilkkua) et ma olen kogu elu (iga = eng. age) kuulnud seda (TV, raadio jne.) ja ma olen keelt üheksa aastat koolis õppinud. Ma olen harjunud. Mis eesti keelesse (kielten nimissä täytyy aina käyttää sanaa 'keel')puutub, minu emakeel on soome keel ja nendel kahel keelel on palju ühist sõnavara ja mitmeid samalaadseid jooni struktuuris (näiteks käänded). Ma armastan kõige rohkem eesti keeles seda, et ma saan aru palju rohkem lihtsalt ära arvates (arvailemalla - tarkoititko sitä?). Kui ma alustaksin eesti ja inglise keele õppimisega, ma arvatavasti õpiksin kiiremini ära (nobe = vikkelä, vilkas) eesti keele. (tässä sama ero joka suomessa: oppisin kiel ja oppisin kielen)

maeng
Posts: 158
Joined: 2003-09-12, 14:23
Gender: male
Location: Helsinki
Country: FI Finland (Suomi)

Postby maeng » 2005-11-24, 20:31

Loiks wrote:Nagu soovisid, väiksed parandused. Selliseid vead on tõesti soomlastele üsna tüüpilised.

Kuten halusit pieniä parannuksia. Sellaiset virheet ovat todellakin melko tyypillisiä suomalaisille.

As you wished, some corrections. That kind of mistakes are indeed quite typical for Finns.



Mitte kumbki ;), aga erinevatel põhjustel (sm. eri syistä). Minu jaoks (sm. minusta)inglise keel pole eriti raske sellepärast, (et edessä pitää aina käyttää pilkkua) et ma olen kogu elu (iga = eng. age) kuulnud seda (TV, raadio jne.) ja ma olen keelt üheksa aastat koolis õppinud. Ma olen harjunud. Mis eesti keelesse (kielten nimissä täytyy aina käyttää sanaa 'keel')puutub, minu emakeel on soome keel ja nendel kahel keelel on palju ühist sõnavara ja mitmeid samalaadseid jooni struktuuris (näiteks käänded). Ma armastan kõige rohkem eesti keeles seda, et ma saan aru palju rohkem lihtsalt ära arvates (arvailemalla - tarkoititko sitä?). Kui ma alustaksin eesti ja inglise keele õppimisega, ma arvatavasti õpiksin kiiremini ära (nobe = vikkelä, vilkas) eesti keele. (tässä sama ero joka suomessa: oppisin kiel ja oppisin kielen)


Tere õhtust ja suur tänu :)

Ma üritasin öelda, et "järkeilemällä",aga see on mõnikord peaaegu sama asi :)

Lugesin üht artiklit eesti keele murretest ja panin tähele, et Võru murdel on mõnevõrra soome keelega ühist sõnavara, kes erineb eesti kirjakeelest:

eesti – võru – soome – inglise keel:

vend – veli – veli – brother
soe – lämmi – lämmin – warm
õde – sõssar´- sisar – sister
pruut – mõrsja – morsian – bride
hunt- susi – susi – wolf
surema – kuulma – kuolla – to die
kask – kõiv – koivu – birch

Võrus on ka vokaalharmoonia nagu soome keeles:

külas – külän – kylässä – in the town

Ja oleks huvitav teada kas võru murdes kasutatakse olev (essiiv) käänet seesütlev käände asemel? :D

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-25, 19:42

Lugesin üht artiklit eesti keele murretest ja panin tähele, et Võru murdel on mõnevõrra soome keelega ühist sõnavara, kes erineb eesti kirjakeelest:

eesti – võru – soome – inglise keel:

vend – veli – veli – brother
soe – lämmi – lämmin – warm
õde – sõssar´- sisar – sister
pruut – mõrsja – morsian – bride
hunt- susi – susi – wolf
surema – kuulma – kuolla – to die
kask – kõiv – koivu – birch
Üllatav… Kas sinu artikkel seletab miks ?
Ma tean ainult, et eesti keelel on rohkem rahvusvahelisi sõnasid kui soome keelel.
Näiteks, aastakuud : jaanuar/tammikuu ; veebruar/helmikuu…
Võib olla, et võru keel on vähem rahvusvaheline kui eesti keel ?
Aga… see on just minu ‘teooria’. :)

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-25, 20:30

maeng wrote:...
Ja oleks huvitav teada kas võru murdes kasutatakse olev (essiiv) käänet seesütlev käände asemel? :D


Näidakse (it seems), et ei ole olev käänet võro keeles :? :

nimekäänüs nimetav
umakäänüs omastav
osakäänüs osastav
seenkäänüs seesütlev
seestkäänüs seestülev
sissekäänüs sisseütlev
päälkäänüs alalütlev
päältkäänüs alaltütlev
päälekäänüs alaleütlev
saajakäänüs saajav
piirikäänüs rajav
ilmakäänüs ilmaütlev
ütenkäänüs kaasaütlev


http://www.folklore.ee/Synaraamat/pruuk.html
http://www.folklore.ee/Synaraamat/tyybiq.html

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-11-27, 8:59

Võro kiil' om vana lõunaeesti hõimukeele üts' perrätulõjit. Lõunaeesti nügädse ao keeleq ommaq viil mulgi, tarto ja seto kiil'. Viimäne om võro keelegaq küländ üttemuudu, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu vana ao kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sys kynõlõmiq eräle seto keelest. Tartlaisil ja võrokõisil oll' mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil'. 20. aastagasaal naksiq võrokõsõq kirotama jo tiidligult võro keeli. 1990. aastagist om olnuq tarvitusõn võro kiräkiil' . Võro ja seto kiil' ommaq muist lõunaeesti keelist vanaperätsembäq ja veidemb mõotõduq põh'aeesti keelest. Naid om innembi kynõld ka kavvõmban lõuna ja hummogu puul, Lätin ja Vinnemaal. Põrõhõllaq lövvüs küländ pall'o võro keele mõistjit ka Tarto ja Tal'na liinan ni muial Eestin. Võro keele mõistjit om kokko umbõs 70 000.

Kas sellest saate aru? :)

Küsimus oli, et miks on eestlastel rohkem võõrsõnu kui võrulastel. Seda kirjakeelt on arendatud ainult umbes kümmekond aastat ja eesmärk on olnud erineda eesti kirjakeelest. Ma mäletan ühte raadiosaadet, kus räägiti sõnast 'täpne' võru keeles. Pigem kasutataks 'akuraatnõ' kui eesti 'täpne'. Ennem ladina kui eesti laensõna . Aga üldiselt tuleb sõnavara võru kirjakeeles alles luua. Sõnaraamatu autori, Jüvä Sullõviga (e.k. Sulev Iva) olen ise kohtunud ja rääkinud).

Tallinlasena ei tea ma oleva käände küsimusest paraku midagi.

Do you understand this? :)

The question was: why do Estonians have more loanwords than the Võro? This standard languge has been developped only for some ten years and the aim has been to differ from Estonian standard. I remember this radio broadcast where there was a discussion about the word 'täpne' in Võro. 'akuraatnõ' would be preferably used than Estonian 'täpne'. Preferably Latin than Estonian loanword . But in general the vocabulary has still to be created in Võro. I have met and spoken to the author of the dictionary Jüvä Sullõv (in Estonian Sulev Iva).

As a Tallinner I don't know anything about the essive question.

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-27, 12:17

Kas sellest saate aru?
Natuke ! Tegelikult… ei palju. (It’s a real challenge, even in standard Estonian :) )
Ma saan hea aru viimase lause « There are 70 000 people understanding Võro », ja mõnede sõnad.
‘Tal'na liinan’ on Tallinna ? The ‘Danish town’

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-11-27, 12:54

Translation into Estonian:

Võru keel on vana lõunaeesti hõimukeele üks järeltulijaid. Lõuna-Eesti nüüdse aja keeled on veel mulgi, tartu ja setu keel. Viimane on võru keelega küllaltki ühte moodi, aga et setudel on alles väga omamoodi vanaaegsed kombed ja tugev eneseteadvus, siis räägimegi eraldi setu keelest. Tartlastel ja võrulastel oli mitusada aastat tagasi ühine lõunaeesti kirjakeel. 20. sajandil hakkasid võrulased kirjutama juba teadlikult võru keeles. 1990. aastatest on olnud tarvitusel võru kirjakeel. Võru ja setu keel on muudest lõunaeesti keeltest arhailisemad ja vähem mõjutatud põhjaeesti keelest. Neid on varem räägitud ka kaugemal lõuna ja ida pool, Lätis ja Venemaal. Praegu leiab küllalt palju võru keele oskajaid ka Tartu ja Tallinna linnas ja mujal Eestis. Võru keele oskajaid on kokku umbes 70 000.

Tal'na liinan = Tallinna linnas = in the city of Tallinn.

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-27, 13:52

I understand more, but not easily.
My very very approximative ( :oops: ) translation :

Võro is one of descendent of the old south-estonian language.
Nowaday, three languages are still spoken in South-Estonia : Mulgi, Tartu and Setu languages.
These are assimiled into Võro, but Setu keep one’s identity, since they still speak in Setu.
Tartu and Võru people have used many years ago a common written language.
In XXth century began Võru people to write in võru. Since 19ç0, võro is used as written language (more official).
Võru and Setu became an archaic language of South-Estonia and less influenced by North-Estonian language. They were spoken far away, in south and east, in Latvia and Russia.
At now, there are enough people who understand Võro in Tartu, Tallinn and everywhere in Estonia. There are 70 000 people understanding Võro.

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-11-27, 14:21

eurooplane wrote:I understand more, but not easily.
My very very approximative ( :oops: ) translation :

Võro is one of descendent of the old south-estonian language.
Nowaday, three languages are still spoken in South-Estonia : Mulgi, Tartu and Setu languages.
These are assimiled into Võro, but Setu keep one’s identity, since they still speak in Setu.
Tartu and Võru people have used many years ago a common written language.
In XXth century began Võru people to write in võru. Since 19ç0, võro is used as written language (more official).
Võru and Setu became an archaic language of South-Estonia and less influenced by North-Estonian language. They were spoken far away, in south and east, in Latvia and Russia.
At now, there are enough people who understand Võro in Tartu, Tallinn and everywhere in Estonia. There are 70 000 people understanding Võro.


Not bad but still some mistakes. I give my translation:

Võro is a descendent of old South-Estonian tribal language. The current languages of Southern Estonia are also (?)Mulgi, Tartu and Seto. The latter one is quite similar to Võro but as the Setos have preserved very unique archaic customs and strong self concept we are speaking about separate Seto language. The Tartu people (Tartuans? Tartuers? :)) and the Võro had a mutual written language couple of hundred years ago. In 20th century the Võro already started to write knowingly in Võro. From 1990's the written Võro has been used. Võro and Seto languages are more archaic and less influenced by North Estonian than the other Southern Estonian languages. They have been spoken earlier more east- and southwards, in Latvia and Russia. Now you can find quite a lot of Võro speakers also in the cities of Tartu and Tallinn. There are about 70 000 Võro speakers alltogether.

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-27, 14:52

The Tartu people (Tartuans? Tartuers? )
Good question. :wink:
I don’t know in English, nor in French (and it isn’t in my dictionnary :? )
In my language, I’d say ‘Tartusiens’ or perhaps ‘Tartusois’ (with u=[ü]).
As ‘Tallinnois’, it’s sure.

About Setumaa, concerning the problem of border with Russia, is the question closed now ?

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-11-27, 15:28

eurooplane wrote:
The Tartu people (Tartuans? Tartuers? )
Good question. :wink:
I don’t know in English, nor in French (and it isn’t in my dictionnary :? )
In my language, I’d say ‘Tartusiens’ or perhaps ‘Tartusois’ (with u=[ü]).
As ‘Tallinnois’, it’s sure.

About Setumaa, concerning the problem of border with Russia, is the question closed now ?


Yes, this questions about inhabitants is easy in Estonian as you know: pariislane, lyonlane, marseille'lane (where do you live, btw? or what -lane are you? :)) In Latin it's Tartuensis or Dorpatensis like Universitas Tartuensis.

The border issues are really complex. A treaty was signed but our parliament decided that there should be a note in it that said that Estonia gained its independence in 1918 with Tartu peace treaty. Russia has never accepted that and Moscow's official opinion is that the history of Republic of Estonia started in 1991. So Russia withdrew the treaty and everything is back to square one. Estonia doesn't want back those territories that Stalin took away any more although some say that it's betrayal. But you can't get anything back from the Russians.

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-11-27, 15:57

You cannot imagine how much names of inhabitants are complex in french.
Simple, there are no rules ! :lol:
Some good examples :
Château-Arnoux => Jarlandins
Épernay => Sparnaciens
Lons-le-Saunier => Lédoniens


Left : Towns
Right : Inhabitants
http://www.lexilogos.com/noms_habitants_villes.htm

I come from Clermont-Ferrand, and I am a ‘Clermontois’.
My region is l'Auvergne, and I am an ‘Auvergnat’

Well, what –lane am I ? :wink:

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-11-27, 16:25

clermont-ferrand'lane, auvergne'lane. The appostrophe because final letter is silent. My pronounciation would be klermoon-ferraanlane and overnlane.

User avatar
eurooplane
Posts: 260
Joined: 2005-06-01, 15:33
Real Name: Alexis
Gender: male
Location: FR
Country: FR France (France)

Postby eurooplane » 2005-12-03, 11:39

What about the genitive? clermont-ferrand'i with i (like Harry Potteri)
How do you say for people from Kohtla-Järve, kohtla-järvelased? kohtlalased?


Return to “Estonian (Eesti keel)”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest