Vabandust, paistab, et eile õhtul segasin osaalust natuke osasihituse tähendusega.Linguaphile wrote:Maybe because the problems would be ongoing, I want to use partitive here as if the having of problems is an incomplete action. Or maybe it's because "some" is implicit.
suomi888 wrote:Alus on alati nimetavas või osastavas käändes eksistentsiaalses lauses (eksistentsiaallauses ehk olemasolulauses) nt. Vaadis on bensiin/bensiini. Hilisõhtul tulevad head mõtted/tuleb häid mõtteid. ja omajalauses Kas sul on uued margid/uusi marke?
EKK 2007 SÜNTAKS > Lause põhitüübid:
"Mittenormaallauseile ehk markeeritud teemaga lausetüüpidele (vähimal määral kogejalauseile) on iseloomulik, et alus, kui see on lauses olemas, võib olla peale nimetava käände (täisalus) ka osastavas (osaalus), seejuures eituse korral lausa kohustuslikult, nt Peenral kasvavad lilled / kasvab lilli. Peenral ei kasvanud lilli. Mul on head sõbrad / häid sõpru. Tal ei ole häid sõpru. Poisist kasvas mees. Poisist ei kasvanud meest."
EKK 2007 SÜNTAKS > LAUSE EHITUS > Alus > Täis- ja osaalus:
"Täisalus võib esineda mis tahes tüüpi lauses, osaalus aga ainult olemasolu-, omaja- ja kogejalauses ning lähteseisundit markeerivas tulemuslauses. Kui kontekst ei nõua teisiti, siis nende lausete algul on teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus, alus aga paikneb uue info kandjana lause lõpus, nt Vaadis on bensiin/bensiini. Hilisõhtul tulevad head mõtted / tuleb häid mõtteid. Kas sul on uued margid / uusi marke?"
Nii et jaatavas omajalauses alus on nimitavas käändes kui tegemist on täisalus, aga osastavas käändes kui tegemist on osaalus. Mõlemad käänded on võimalik.
See, millest ma praegu aru ei saa:
EKK 2007 SÜNTAKS > LAUSE EHITUS > Alus > Täis- ja osaalus:
"Alus on alati osastavas sisult eitavas või kahtlevas (olemasolu-, omaja- jm) lauses, nt Laual pole raamatut. Kas on mõtet seda teha? Juhanist ei saanud teadlast. Kui lause on küll vormilt eitav, kuid sisult jaatav, võib alus olla ka nimetavas käändes, nt Mis mõtted talle pähe ei tule! Alusega tähistatu olemasolu ei eitata ka vastandava mitte .. vaid -ühendi korral, nagu Laual pole (mitte) raamatud (, vaid ajakirjad)."
Kas küsilause nagu "Kas sul on probleeme" on piisavalt kahtlev, et osastava käände kasutamine oleks kohustuslik? Ilmselt mitte, sest meil on näited nagu "Kas sul on uued margid?" Aga aus olla ma ei tea täpselt, miks. Mulle tundub, et sel juhul kasutatakse rohkem osastavat käänet, aga ma ei ole kindel. Ka ma ei saa seletada täpselt, miks ma eelistan küsilauset "kas sul on probleeme?" ainsuse osastavale ("kas sul on probleemi"), sest need on lihtsalt erinevad küsimused ("do you have a problem" ja "do you have problems"). Võib-olla on see isiklik eelistus või lausa olukorra erinevus ja mitte üldse grammatiline küsimus (või lihtsalt mu oma segadus keeleõppijana).