Speak Estonian / Räägi eesti keeles

Moderator: aaakknu

Kanadaeestlane

Postby Kanadaeestlane » 2005-05-12, 13:31

Äitah Henk!!!

Nüüd ma hakkan aru saadma seda mida ma terve aega kui ma eestis elasin ei saanud aru!! Mu elu oleks olnud nii palju parem kui ma seda oleks teadnud :) Ma veel see kontsept täiesti ei haara, aga ikkagi on parem kui enne.
Huvitav et ma eestis problemita sain läbi ilma teada erinevus omastava ja osastava käände sihituseks vahel...

Kanadaeestlane

Postby Kanadaeestlane » 2005-05-14, 23:53

Tere kõik jalle!

Mul on veel üks kusimus, see on vist natukene silmanähtva... aga ma tahan niigunii kindel olla. Viidates jalle lause sihitust,

Kui sihitus on mitmus siis on täissihitus mitmusel nimetaval käändel?

Nt. Ma löön jalgpalli (omastav? - I kick the soccer ball)
Ma löön jalgpallid? (nim m. - I kick the soccer balls)

Kas see on õige? Mida tahendaks ülevalt lause kui jalgpall oleks osastaval käändel?

Äitah!

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-05-15, 8:11

Tere,

Kanadaeestlane wrote:Nt. Ma löön jalgpalli (omastav? - I kick the soccer ball)
Ma löön jalgpallid? (nim m. - I kick the soccer balls)

Need peaksid mõlemad hoopis osastavas käändes olema:

Ma löön jalgpalli (mida? ainsuse osastav)
Ma löön jalgpalle (mida? mitmuse osastav)

Aga samas:

Ma löön jalgpalli väravasse. (mille? ainsuse omastav)
Ma löön jalgpallid väravasse. (mis? mitmuse nimetav)

Saamoodi näiteks:

Ma söön saiakest. (mida? ainsuse osastav)
Ma söön saiakesi. (mida? mitmuse osastav)

Ma söön saiakese ära. (mille? ainsuse omastav)
Ma söön saiakesed ära. (mis? mitmuse nimetav)

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-05-15, 8:40

Nii. Mulle ei andnud see asi ikka rahu ja nii ma siis võtsin üle umbes 10 aasta eesti keele käsiraamatu kätte:) Nende sihitistega on asi tegelikult päris ilusti paika pandud.

Eksisteerivad täis- ja osasihitised, kusjuures osasihitis on alati osastavas, täissihitis aga nimetavas või omastavas käändes.

Osasihitisega lause: Ma meenutasin minevikku (mida? osastav)
Täissihitusega lause: Ma unustasin mineviku ära (mille? omastav)
Täissihitisega lause: Viisin lapsed lasteaeda (kes? nimetav)

Sihilisi tegusõnu, millega saab kasutada ainult osasihitist, nimetatakse partitiivverbideks (meenutada saab minevikku, aga mitte [s]mineviku[/s]). Teine osa sihilisi verbe aga lubab kasutada nii osa- kui täissihitist ja neid nimetatakse aspektverbideks (siit tulebki see lõpetatud ja lõpetamata tegevuse vahe, millest juba juttu oli - näiteks kirjutan selle kirja vs kirjutan seda kirja).

Seega - osasihitis on alati osastavas käändes, täissihitis aga võib olla nii omastavas kui nimetavas. Mitmuslik täissihitis on alati nimetavas käändes. Ainsuslik täissihitis võib olla nimetavas käändes sellistel juhtudel:

- Umbisikulise tegumoe puhul: Kiri kirjutati valmis
- Kui väljendatakse käsku: Kirjuta kiri valmis!
- Kui sihitis laiendab da-tegevusnime: Minu ülesandeks on kirjutada kiri

Muudel juhtudel on ainsuslik täissihitis omastavas käändes:

Kirjutasin kirja valmis
Sõin supi ära
Lõin palli väravasse
jne.

Ehk nüüd sai natuke selgem?:) Ausalt öeldes hakkab mul tekkima päris tõsine imetlus inimeste vastu, kes on vabatahtlikult eesti keele õppimise ette võtnud. Ta on ju ikka kõvasti keerulisem ja segasem kui ükski teine keel, millega mina kunagi kokku olen puutunud. Ja seda peab ka ütlema, et siin nende asjade seletamisega olen ise ka kõvasti targemaks saanud. Nii et aitäh huvitavate küsimuste eest! :)

Henrik

Kanadaeestlane

Postby Kanadaeestlane » 2005-05-16, 7:36

Jah see õudselt aitab Henrik!!! Nüüd ma saangi täesti aru. Minu meelest on aga nüüd uue probleema meile, eesti keele õpilastele, mis tegevus sõnad on nüüd milles gruppis?? Ma olen otsinud kaua aega sõnaraamat mis annaks need vajalikut teave, aga pole kusagil leidnud. (Vist on üks norra-eesti sõnaraamat mis annab mõlemad tegevussõnade vormid, -ma ning -da, aga mina ei hakkagi norra keelt õppima eesti keele õpimiseks :) ) Kus me vist saaksime leia kusagilt nimekirja mis annab sellist informationi?

Kanadaeestlane :)

PS kas mis on lihtsalt lühendatud vormi milles'est? Jalle üks loll küsimus mida ma tegelikult peaksin ise teadma...:)

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-05-16, 10:30

[quote="Kanadaeestlane"]Jah see õudselt aitab Henrik!!! Nüüd ma saangi täesti aru. Minu meelest on aga nüüd uue probleema meile, eesti keele õpilastele, mis tegevus sõnad on nüüd milles gruppis?? Ma olen otsinud kaua aega sõnaraamat mis annaks need vajalikut teave, aga pole kusagil leidnud. (Vist on üks norra-eesti sõnaraamat mis annab mõlemad tegevussõnade vormid, -ma ning -da, aga mina ei hakkagi norra keelt õppima eesti keele õpimiseks :) ) Kus me vist saaksime leia kusagilt nimekirja mis annab sellist informationi?

Tere,

Mul on Koolibri eesti-itaalia sõnaraamat ja sellest leitakse ka da-infinitiivi. Raamatukaupluses nägin kunagi ka sama kirjastuse eesti-inglise sõnaraamatut ja arvan, et ta sisaldab sama informatsiooni.

Francesco

Guest

Postby Guest » 2005-05-19, 13:27

Kanadaeestlane wrote:Minu meelest on aga nüüd uue probleema meile, eesti keele õpilastele, mis tegevus sõnad on nüüd milles gruppis??

Minu meelest on nüüd uus probleem meile, eesti keele õppijatele, see, millised tegusõnad on millises grupis.

Siin ei olegi tegelikult väga kindlat vahet võimalik teha. Sihilised tegusõnad on need, mis reeglina eeldavad lauses sihitise (object) olemasolu (nt. igatsema, kaotama, küsima jne). Sihitud tegusõnad esinevad reeglina ilma sihitiseta (kaduma, elama jne). Samas aga võivad sihilised verbid vahel käituda sihitutena ("Ma söön.") ja vastupidi ("Elan oma elu.")

Kanadaeestlane wrote:PS kas mis on lihtsalt lühendatud vormi milles'est? Jalle üks loll küsimus mida ma tegelikult peaksin ise teadma...:)

Ma ei saa sellest küsimusest aru. Sõna "milles" oleks justkui seesütlevas käändes (mille sees)...

Henrik

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

pool/juures - poole/juurde

Postby frany71 » 2005-05-20, 11:25

Tere kõigile,

Ma tahaksin väikest küsimust esitada. Mis on vahe "ma lähen sõbra juurde" ja "ma lähen sõbra poole" vahel?

Ma kuulen mõlemaid lauseid, kuid ma ei tea, kas nendel on sama tähendus. Võib-olla on.

Francesco

snafu
Posts: 18
Joined: 2005-04-09, 18:00
Gender: female

Re: pool/juures - poole/juurde

Postby snafu » 2005-05-23, 1:13

frany71 wrote:Ma tahaksin väikest küsimust esitada. Mis on vahe "ma lähen sõbra juurde" ja "ma lähen sõbra poole" vahel?

OT: Millegipärast meenus mulle eelnevat lugedes järgmine lausehakatis: "Vahetevahel on vahede vahel vahed vahel." :)

ja
"Kummikutes kummitus kummitas kummutis" (A ghost with rubberboots haunted in the chest of drawers)

frany71 wrote:Ma kuulen mõlemaid lauseid, kuid ma ei tea, kas nendel on sama tähendus. Võib-olla on.

"Poole" - kohta kus sôber elab.
"Juurde" - kohta kus sôber on. (mis juhtumisi vôib olla sama koht kus ta elab - vôi ka mitte)

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-05-23, 20:40

Aitäh

Francesco

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: pool/juures - poole/juurde

Postby henrik2 » 2005-06-01, 13:41

snafu wrote:"Poole" - kohta kus sôber elab.
"Juurde" - kohta kus sôber on. (mis juhtumisi vôib olla sama koht kus ta elab - vôi ka mitte)

"Millegi poole" võib tegelikult tähendada ka "millegi suunas".
sõbra poole kõndima - to walk towards a friend

Kanadaeestlane

Postby Kanadaeestlane » 2005-06-02, 2:17

henrik wrote:Sihilisi tegusõnu, millega saab kasutada ainult osasihitist, nimetatakse partitiivverbideks (meenutada saab minevikku, aga mitte mineviku). Teine osa sihilisi verbe aga lubab kasutada nii osa- kui täissihitist ja neid nimetatakse aspektverbideks
Henrik


See mida ma tegelikult enne tahtsin küsida oli: kuidas on võimelik teada kas tegevussõna on üks nendest mis vajab osasihitust (partitiiverb) või üks nendest mis vajab täissihitus (aspektiverb)?? Või tuleb lihtsalt malestama? Vabandust et ma ilmselt see teemast üle ei saa :oops:

Äitah Chris

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-06-02, 14:18

Kanadaeestlane wrote:See mida ma tegelikult enne tahtsin küsida oli: kuidas on võimelik teada kas tegevussõna on üks nendest mis vajab osasihitust (partitiiverb) või üks nendest mis vajab täissihitus (aspektiverb)?? Või tuleb lihtsalt malestama? Vabandust et ma ilmselt see teemast üle ei saa :oops:

See, mida ma tegelikult enne tahtsin küsida, oli: kuidas on võimalik teada, kas tegusõna on üks nendest, mis vajavad osasihitist (partitiivverb) või üks nendest, mis vajavad täissihitist (aspektverb)? Või tuleb see lihtsalt meelde jätta? Vabandust, et ma ilmselt sellest teemast üle ei saa

Ma kardan küll, et mingit ammendavat nimekirja ei ole kusagilt võtta. Mõnede tegusõnade puhul ei ole osasihitise kasutamine lihtsalt sellepärast võimalik, et sellisel väljendil ei oleks tähendust. Näiteks seesama "meenutan minevikku" (aga mitte "meenutan mineviku").

H.

Kanadaeestlane

Postby Kanadaeestlane » 2005-06-02, 21:48

Ok, Äitah Henrik :)

Ma mõtlen siis kõik see läbi mida te olete meile ütlenud, ja kui natukene selgem on oma peas siis kirjutan vist siin mõned lausad. Ja kui te tahaksite need minu eest parandema oleksin väga tanulik :)

Suur tanu jälle :)

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-06-03, 5:39

Kanadaeestlane wrote:Ok, Äitah Henrik :)

Ma mõtlen siis kõik see läbi mida te olete meile ütlenud, ja kui natukene selgem on oma peas siis kirjutan vist siin mõned lausad. Ja kui te tahaksite need minu eest parandema oleksin väga tanulik :)

Aga loomulikult, milleks me siin siis oleme ;)

H.

janark
Posts: 4
Joined: 2005-06-20, 0:09
Real Name: Janar
Gender: female
Location: none

Postby janark » 2005-06-20, 0:18

Tere kõigile!

Tuli meelde üks oluline reegel eesti keele kohta. Selle vastu eksivad ka väga paljud eestlased ise - isegi siinsamas teemas juba ühe korra eksitud. Arvan, et on kasulik teada ja meelde jätta :)

Teemaks on sõnad "järgi" ja "järele".

"järgi" on nimelt sünonüüm sõnale "(millegi) põhjal" - näit. "eile avaldatud uute sisekorraeeskirjade järgi on välisukse lahti jätmine keelatud"

KÕIKIDEL ülejäänud juhtudel kasutatakse sõna "järele" - näit. "ma jooksin oma koerale hoovis järele, kuni ma ta kätte sain".

Problemaatilised sõnad on veel "vahel" ja "vahest", kuid kuna ma sel teemal end kuigi kindlalt ei tunne, on ehk mõni teine hea inimene, kes nende õige kasutuse oskab lahti seletada :) (minu mäletamist mööda on "vahel" sünonüüm sõnale "võibolla", kuid võin eksida).

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-06-20, 6:00

janark wrote:(minu mäletamist mööda on "vahel" sünonüüm sõnale "võibolla", kuid võin eksida).

"Vahel" võib olla ka kohamäärsõna. Näiteks: Mäo asub Tallinna ja Tartu vahel.
H.

aabram

Postby aabram » 2005-06-20, 7:21

janark wrote:minu mäletamist mööda on "vahel" sünonüüm sõnale "võibolla", kuid võin eksida).


Võib-olla, mitte võibolla :-).

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-06-20, 7:52

janark wrote:(minu mäletamist mööda on "vahel" sünonüüm sõnale "võibolla", kuid võin eksida).

VAHEL = mõnikord (Tule mind vahel vaatama.)
VAHEST = võib-olla (Tüdruk on vahest ära eksinud.)
VAST = alles, nüüdsama (Vastsündinud laps. Vastvalminud maja. Oled sina vast imelik!)

http://www.v-maarja.ee/therealpro/keel/paronyymid.html

User avatar
Loiks
Posts: 3174
Joined: 2005-03-17, 16:17
Real Name: Lauri Laugen
Gender: male
Location: Tallinn
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby Loiks » 2005-06-23, 11:28

Head võidupüha ja jaanipäeva kõigile!

Lauri


Return to “Estonian (Eesti keel)”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest