Speak Estonian / Räägi eesti keeles

Moderator: aaakknu

User avatar
Mantaz
Posts: 1527
Joined: 2004-12-29, 19:22
Real Name: Mantas Indrašius
Gender: male
Location: Tallinn, EE
Country: LT Lithuania (Lietuva)
Contact:

Speak Estonian / Räägi eesti keeles

Postby Mantaz » 2005-04-24, 15:23

Tere,

Vabanda, ma ei oska eesti keelt kõige paremini, aga me peame rajama uue grupi, kus võime kirjutada ja vigu parandada ainult eesti keeles.
Last edited by Mantaz on 2005-04-26, 1:05, edited 1 time in total.

Kanadaeestlane

Postby Kanadaeestlane » 2005-04-25, 0:49

Tere!

Aitäh Mantaz et sa rajasid seda gruppi meile! Mulle huvitavaks kuidas te kõik hakkasite eesti keelt õppima? Mis on teie meeledest kõige raskeim raskusid eesti keeles? Mina saan hästi eesti keelt aru ja suhtleda oskan ka paris hästi, aga mul on ikka teatud raskusid grammatikaga. Näiteks, ma ikka ei tea millal kasutada "mida" või "mis". Mul ka pole aimugi millise kääne kasutada täissihitusile (lause "object" nagu saksa/vene/ladina keeledes kasutakse "akkusativ'i käänd"). Tavaliselt mul on just tunne mida öelda, aga sageli teen vigasid. Kas teil on vist leidnud mingi süsteem selle kohta?

kirjatamiseni!

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: Speak Estonian / Räägi eesti keeles

Postby henrik2 » 2005-04-25, 11:23

Tere,

Ma siis parandan teie postitused ära ja kui saate toimetatud, võite mu parandused ära ka kustutada.

Mantaz wrote:vabanda, et mu eesti keel ei ole kõige parem, aga me peame rajama uut grupi, kus me võime kirjutada ja viga korrigeerida ainult eesti keeles.
Nüüd ma palun korrigeerita selle mu posti ja hiljem ma tõimetan selle ;)

Vabanda, ma ei oska eesti keelt kõige paremini, aga me peame rajama uue grupi, kus võime kirjutada ja ja vigu parandada ainult eesti keeles.
Nüüd ma palun selle postituse ära parandada ja hiljem ma toimetan ta ära.


Kommentaariks:
"Mu eesti keel ei ole kõige parem" on grammatiliselt küll õige, aga see on anglitsism, ehk siis inglise keelest pärit väljend, mis ei ole eesti keeles loomulik. Selliseid asju tuleb paraku väga tihti ette.

Kanadaeestlane wrote:Aitäh Mantaz et sa rajasid seda gruppi meile! Mulle huvitavaks kuidas te kõik hakkasite eesti keelt õppima? Mis on teie meeledest kõige raskeim raskusid eesti keeles? Mina saan hästi eesti keelt aru ja suhtleda oskan ka paris hästi, aga mul on ikka teatud raskusid grammatikaga. Näiteks, ma ikka ei tea millal kasutada "mida" või "mis". Mul ka pole aimugi millise kääne kasutada täissihitusile (lause "object" nagu saksa/vene/ladina keeledes kasutakse "akkusativ'i käänd"). Tavaliselt mul on just tunne mida öelda, aga sageli teen vigasid. Kas teil on vist leidnud mingi süsteem selle kohta?
kirjatamiseni!

Aitäh Mantaz, et rajasid meile selle grupi. Mind huvitaks, kuidas te kõik hakkasite eesti keelt õppima. Mis on teie arvates eesti keeles kõige suuremad raskused? Mina saan eesti keelest hästi aru ja suhelda oskan ka päris hästi, aga mul on ikka teatud raskusi grammatikaga. Näiteks ei tea ma ikka, millal kasutada "mida" või "mis". Ka ei ole mul aimugi, millist käänet kasutada lause täissihitise puhul ("object", mille puhul saksa, ladina ja vene keeles kasutatakse akusatiivi). Tavaliselt ma tunde järgi tean, mida öelda, aga teen sageli vigu. Kas teie olete selleks mingi süsteemi leidnud? Kirjutamiseni!

Kommentaariks:
Ma ei ole eesti keele grammatiliste terminite alal küll eriti kõva tegija, aga Sa pead ilmselt silmas selliseid lauseid, kus mingi tegevus on otseselt suunatud mingile sihitisele. Mõned näited siis:

Ma otsin raamatut (mida? osastav kääne)
Ma ostan raamatu (mille? omastav kääne)
Mulle meeldib raamat (mis? nimetav kääne)

Seega tundub, et kasutatakse erinevaid käändeid vastavalt vajadusele. Või sain ma su küsimusest kuidagi valesti aru?

parimat
Henrik

Guest

Postby Guest » 2005-04-25, 19:10

Tere, Mantaz, Kanadaeestlane ja Henrik!

Mul on tõesti hea meel, et eesti keele foorum on lõpuks olemas. Aitäh selle algatuse eest.
Kuidas alustasin eesti keele õppimisega? Kahjuks hakkasin "colloquial Estonian" raamatut lugema, mis ei ole väga kasulik õpperaamat. On päris seosetu ja mulle tundubki, et autor pole täiesti asjatundlik eesti keele kohta. On kindlasti paremad raamatud (või: paremaid raamatuid?) müügil.
Minu emakeel on itaalia keel, siis eesti keele hääldamine polnud suur probleem siiamaani, kuna mõlemad keeled on foneetiliselt sarnased. Kõige raskem raskus on mu arvates süntaks ja käänete kasutamine, peamiselt erinevus omastava ja osastava käände vahel. Näiteks ei saa veel aru, miks räägitakse "sa tahad minu autot ära osta" aga "sa tahad oma auto ära müüa". Peab põhjus olema. Võib-olla sõltub see kasutatud tegusõnast?
Eelnevalt aitäh parandamise ja seletamise eest.

Tervitades

Francesco

aabram

Postby aabram » 2005-04-25, 20:18

Suurepärane! Sinu keelekasutus vähemalt kirjas on juba päris hea :-)
Mõned parandused:
Mis ei ole väga kasulik õpperaamat

Kuigi kõik eestlased saavad sellest sõnast aru ja see on ka täiesti reeglipärane ja õige sõna, siis kasutatakse selle asemel peamiselt sõna õpik. Keeleõpik, grammatikaõpik. Õpperaamat on veidi vanamoodne. Mitte segi ajada sõnaga õpinguraamat, mis tähendab juba matriklit, kuhu kantakse hinded ning eksamite ja arvestuste tulemused.
On päris seosetu ja mulle tundubki, et autor pole täiesti asjatundlik eesti keele kohta.

"... eesti keele suhtes". Võib kasutada ka "eesti keele koha pealt".
Kellegi/millegi "kohta" saad sa kasutada näiteks siis, kui keegi arvab, ütleb või kirjutab midagi "millegi kohta".
Kõige raskem raskus on mu arvates...

"Kõige suurem raskus..."
Raskus saab olla suur või väike. Raskus ei saa olla raske või kerge. Probleem võib olla kerge või raske, samuti näiteks ülesanne.
Näiteks ei saa veel aru, miks räägitakse "sa tahad minu autot ära osta" aga "sa tahad oma auto ära müüa".

Üldiselt võib eesti keeles vabalt kasutada nii "ta müüb autot" kui "ta müüb auto ära". Need on mõnikord eri tähendusega. Esimesel juhul on teada, et müüjal on mingi auto, mida ta müüb. See auto võib olla tema oma aga võib ka mitte olla ja see auto võib olla üks paljudest tema autodest. Teisel juhul on müüjal ainult üks auto ja ta müüb seda ning see on reeglina tema oma.

Ma ostan auto - mul on kavatsus osta auto
Ma ostan autot - olen praegu autot ostmas
Ma müün auto maha/ära - mul on mingi (üks) konkreetne auto, mida ma tahan ära müüa
Ma müün autot - mul on mingi suvaline auto, mida ma tahan ära müüa

Kasutatakse tavaliselt nii:
Ma tahan müüa / osta mida
Ma müün maha / ostan mille

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-25, 21:03

Nonii, nüüd on meil siin siis juba terve armee eestlasi kogu ülejäänud maailma harimas:) Seda parem...

aabram wrote:Üldiselt võib eesti keeles vabalt kasutada nii "ta müüb autot" kui "ta müüb auto ära". Need on mõnikord eri tähendusega.

Vahe on siin sisuliselt sama, mis slaavi keeltes on lõpetamata ja lõpetatud tegevust tähistavatel eesliidetel ja muul sellisel.

Näiteks tšehhi keeles on vahe selline:

Píšu ti ten dopis - Kirjutan sulle seda kirja.
Napíšu ti ten dopis - Kirjutan sulle selle kirja.

Esimesel juhul ma parasjagu istun ja kirjutan sulle kirja (kestev tegevus), teisel juhul aga luban, et kirjutan sulle kindlasti selle kirja, ilmselt kunagi lähitulevikus.

Seega väljendatakse eesti keeles sihitise käände muutmisega sama, mida vene või tšehhi keeles lõpetamata/lõpetatud tegevusega (ingl. k. aspect).

Veel mõned näited:
Ma lõpetan seda pudelit - Ma lõpetan selle pudeli
Ma ostan autot - Ma ostan auto
Ma teen süüa - Ma teen söögi
jne

Üldiselt siis saab sihitise osastava käändega (pudelit, autot, süüa) väljendada lõpetamata tegevust ja omastava käändega (pudeli, auto, söögi) lõpetatud tegevust.

Francesco, kas sellest seletusest oli abi?

Henrik

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-25, 21:16

Lisan veel mõned pisiparandused (aabrami omad on väga asjalikud).

Anonymous wrote:Kahjuks hakkasin "colloquial Estonian" raamatut lugema, mis ei ole väga kasulik õpperaamat. On päris seosetu ja mulle tundubki...

Lausel peab reeglina olema alus. Seega oleks õigem (või siis vähemasti stilistiliselt korrektsem) kirjutada:
Ta on päris seosetu ja...

Anonymous wrote:On kindlasti paremad raamatud (või: paremaid raamatuid?) müügil.

Kindlasti on müügil paremaid raamatuid.

Anonymous wrote:Minu emakeel on itaalia keel, siis eesti keele hääldamine polnud suur probleem siiamaani, kuna mõlemad keeled on foneetiliselt sarnased.

Kuna minu emakeel on itaalia keel, siis eesti keele hääldus ei ole siiani suur probleem olnud, sest mõlemad keeled on foneetiliselt sarnased.

Anonymous wrote:Näiteks ei saa veel aru, miks räägitakse "sa tahad minu autot ära osta" aga "sa tahad oma auto ära müüa".

Näiteks ei saa ma veel aru, miks öeldakse "sa tahad minu autot ära osta" aga "sa tahad oma auto ära müüa".

Kuna eesti keeles on pööratud tegusõnade järgi üldiselt võimalik aru saada millise isikuga tegemist on (mina saan, sina saad, tema saab jne), siis tihtipeale ei ole asesõnu tõesti vaja kasutada. Eitavas kõnes (ei saa) seda vahet aga ei ole (mina ei saa, sina ei saa, tema ei saa), seetõttu tuleb kasutada ka asesõna.

Jõudu!
Henrik

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-04-25, 22:10

Tere, Aabram ja Henrik!

Aitäh paranduste ja seletuste eest. Tunnistan, et kõik on nüüd selgem. Näited olid kahtlemata tõhusad.

Aitäh tšehhi keelega võrdluse eest, Henrik. Sain näidetest hästi aru. Ometi jääb kahtlus, kas ma suudan neid reegleid, mida te seletasite, õigesti kasutada ja praktikas rakendada :?

Kuid on hea tunne, kui näed, et kannatlikud eestlased aitavad eesti keelt õppimisel.

Francesco
Last edited by frany71 on 2005-04-26, 6:42, edited 1 time in total.

User avatar
Mantaz
Posts: 1527
Joined: 2004-12-29, 19:22
Real Name: Mantas Indrašius
Gender: male
Location: Tallinn, EE
Country: LT Lithuania (Lietuva)
Contact:

Postby Mantaz » 2005-04-26, 1:12

henrik wrote:Tere,

Kommentaariks:
"Mu eesti keel ei ole kõige parem" on grammatiliselt küll õige, aga see on anglitsism, ehk siis inglise keelest pärit väljend, mis ei ole eesti keeles loomulik. Selliseid asju tuleb paraku väga tihti ette.

Jah, man parandasin posti, tänan. Kuid "ei ole kõige parem" ei ole anglitsism, sest et meil on see konstruktsioon leedu keeles ;)

Tere tulemast, Francesco :)

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-26, 5:52

Mantaz wrote:Kuid "ei ole kõige parem" ei ole anglitsism, sest et meil on see konstruktsioon leedu keeles ;)

"ei ole kõige parem" ei ole iseenesest tõepoolest anglitsism. Meil näiteks siin ei ole ilm viimasel ajal kõige parem:) Aga keeleoskuse kohta seda sellises vormis kasutada hästi ei tohiks.

Õige oleks öelda "mu eesti keele oskus ei ole kõige parem", aga mitte "mu eesti keel ei ole kõige parem".

Henrik

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-26, 6:29

frany71 wrote:Tunnustan, et kõik on selgem nüüd.

Tunnistan, et kõik on nüüd selgem.

frany71 wrote:Sain näitetest hästi aru. Ometi kahtlus jääb, kui ma suudan neid reegleid õigesti kasutada ja praktikas rakendada, mida Te seletasid :?

Sain näidetest hästi aru. Ometi jääb kahtlus, kas ma suudan neid reegleid, mida te seletasite, õigesti kasutada ja praktikas rakendada.

Kommentaariks:
"Te" või "Teie" lause keskel suure algustähega on viisakusvorm. Mitmuse teine isik seevastu kirjutatakse alati väikese algustähega ("te" või "teie").

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-04-29, 18:33

Tere kõigile!

Kuna kevad on juba käes ja ilmad on ilusad - vähemalt selles maailma osas :)- mõtlen ma vahel igasuguste reisimise võimaluste peale. Võib-olla mul on lihtsalt puhkust vaja...
Igatahes huvitaks mind väga, kas keegi teist on juba Eestis käinud ja seetõttu Eestimaad hästi tunneb. Kui olete, siis meeldiks mulle kuulda, millised olid teie esimesed muljed ja mida te reisi jooksul kogesite.
Mina olen olnud ainult Kagu-Eestis ja nii on mul sellest piirkonnast päris hea ettekujutus, kuid minu suur unistus oleks Eestis igale poole sõita. Ehk õnnestub korra järgmisel aastal.

Francesco
Last edited by frany71 on 2005-04-29, 20:44, edited 3 times in total.

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-29, 19:03

Tere!

frany71 wrote:Kuna kevad on juba käes ja ilmad on ilusad - vähemalt selle maailma osas :)- mõtlen ma vahel igasuguste reisimise võimaluste peale.

... vähemalt selles maailma osas

Siin on tegelikult päris suur vahe:
"selles maailma osas" - v té části světa - in this part of the world
"selle maailma osas" - ve části té světa - in a part of this world :)

frany71 wrote:Igatahes mind huvitaks väga teada, kas keegi teist on juba sõitnud Eestisse ja sellepärast Eestimaad hästi tunneb. Kui olete, siis meeldiks mulle kuulda, millised olid teie esimesed muljed ja mida te kogesite reisi jooksul.

Igatahes huvitaks mind väga, kas keegi...
Igatahes tahaks ma väga teda, kas keegi...

Parandan natuke sõnade järjekorda ka:
Igatahes huvitaks mind väga, kas keegi teist on juba Eestisse sõitnud (Eestis käinud) ja seetõttu Eestimaad hästi tunneb. Kui olete, siis meeldiks mulle kuulda, millised olid teie esimesed muljed ja mida te reisi jooksul kogesite.

frany71 wrote:Mina olen ainult Kagu-Eestis olnud, siis mul on päris hea kujutus sellest piirkonnast, kuid minu suur unistus oleks igale poole Eestis sõita. Ehk õnnestub korra järgmisel aastal.

Mina olen olnud ainult Kagu-Eestis ja nii on mul sellest piirkonnast päris hea ettekujutus, kuid minu suur unistus oleks Eestis igale poole sõita.

Need kõik ei ole tegelikult õieti isegi vead (välja arvatud see kõige esimene), ma püüdsin lihtsalt sõnastust natuke loomulikumaks muuta. Tegelikult on päris harjumatu näha, et välismaalane nii hästi eesti keeles kirjutab - seda ei tule just tihti ette :)

Mina olen Eestis elu jooksul päris palju ringi sõitnud, nii et kui kellegil on mingeid küsimusi mingite kohtade kohta või vajate muidu abi, andke aga teada!

Henrik

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-29, 19:21

henrik wrote:kui kellegil on mingeid küsimusi mingite kohtade kohta või vajate muidu abi

Nüüd ma saan natuke enda vigu ka parandada:) Kui järgi mõelda, siis peaks minu teada grammatiliselt õige olema ikkagi kellelgi (mitte kellegil). Ega ma päris kindel tegelikult ei ole ka ja seda ei tea ilmselt enamik eestlasi:)

http://www.googlefight.com/index.php?lang=en_GB&word1=kellelgi&word2=kellegil

Päikest
Henrik

snafu
Posts: 18
Joined: 2005-04-09, 18:00
Gender: female

Postby snafu » 2005-04-29, 19:29

henrik wrote:kellelgi (mitte kellegil). Ega ma päris kindel tegelikult ei ole ka ja seda ei tea ilmselt enamik eestlasi:)

http://www.googlefight.com/index.php?lang=en_GB&word1=kellelgi&word2=kellegil
O_o Seconded.

Lahe link :) tänud.

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-04-29, 21:27

Tere!

Aitäh põhjaliku paranduse eest.
Ma unustasin öelda, et ma tahtsin veel midagi küsida eesti keele grammatika kohta.
Esimene probleem on sõna "tegemist". Loen tihti: "Tegemist on..." lause algul, kuid ei saa ma alati aru, mida see tegelikult tähendab. Otsisin ka mitu korda sõnaraamatust, aga "tegemine" sõna all ei ole palju näiteid.
Henrik, ka Sina kasutasid seda sõna vanas postituses, ja sain lausest aru, sest sa lisasid sellele inglise tõlke :D . Ometi ei oskaks ma seda sõnastust kasutada. Ma ei ole sajaprotsendiliselt kindel, aga arvan, et Sa kirjutasid: tegemist on niivõrd väikse keelega.

Teine probleem on nimetava käände kasutamine. Lugesin just täna ajalehe artiklit ja märkasin järgnevat lauset:

"Selle nädala reedel lõpeb abiühingu Üheksavägine 16 Võrumaa töötule korraldatud kolme nädala pikkune koolitus, mille eesmärk on anda töötutele tagasi eneseusk"

Mina oleksin vist kirjutanud: "anda töötutele tagasi eneseusu" ja ma ei saa aru, miks sel puhul kasutatakse nimetavat käänet :? .

Head nädalavahetust ja head kevadpüha! :)

Francesco

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-04-30, 12:44

Need on mõlemad päris keerulised küsimused...

"Tegemist" on osastav kääne (vastab küsimusele mida?) sõnast "tegemine". Kui öeldakse, et "tegemist on X-ga", siis tähendab see üldiselt enam-vähem sama, mis "see on X". Ma arvan, et see on lihtsalt selline välja kujunenud väljend, millel grammatilist seletust ehk ei olegi. Vähemalt mina ei oska küll midagi välja pakkuda :(

Nimetava käände küsimus aga kuulub jällegi sinnasamasse lõpetatud ja lõpetamata tegevuse kategooriasse. Sinu toodud näites ("eesmärk on anda töötutele tagasi eneseusk") tähendab nimetava käände kasutamine, et eesmärk on töötutele see eneseusk lõplikult ja täielikult tagasi anda. Kui eesmärgiks oleks anda tagasi "eneseusku", siis tähendaks see, et tagasi antaks ainult mingi (võibolla väike) osa eneseusku. Ma toon mõned näited erinevate käänete kasutamisest sellistes lausetes koos inglisekeelsete tõlgetega, ehk aitab see paremini aru saada.

Annan sulle raamatu (omastav - mille?) - I will give you a book
Anna mulle raamat! (nimetav - mis?) - Give me a book!
Annan sulle raha (osastav - mida?) - I will give you (some) money.
Annan sulle raha (omastav - mille?) - I will give you all the money.
Riputan pildi seinale (omastav - mille?) - I will hang a picture on the wall.
Riputan pilti seinale (osastav - mida?) - I am (at this moment) hanging a picture on the wall.
Riputa pilt seinale! (nimetav - mis?) - Hang a picture on the wall!

Tundub, et nimetav kääne tuleb mängu peamiselt käskiva kõneviisi (imperative) puhul. Ilmselt on ka see eelnev näide ("eesmärk on tagasi anda eneseusk") mingis mõttes käskiv, justkui käsk iseendale.

Annan sulle tagasi eneseusu (omastav - mille?) - I will give you back your belief in yourself
Tahaksin anda sulle tagasi eneseusku (osastav - mida?) - I would like to give you back some of your belief in yourself
Anna mulle tagasi enesusk! (nimetav - mis?) - Give me back my belief... !

Ma ei tea, kas sellest seletusest nüüd midagi abi ka oli... :)

parimat
Henrik

frany71
Posts: 50
Joined: 2005-04-17, 13:25
Real Name: Francesco Gabrielli
Gender: male
Location: Luxembourg
Country: LU Luxemburg (Luxemburg / Lëtzebuerg / Luxembourg)

Postby frany71 » 2005-04-30, 21:53

Oli küll. Aitäh. Pean ainult kõik oma "kõvakettale" salvestama :)

Francesco

aabram

Postby aabram » 2005-05-01, 11:33

henrik wrote:Nüüd ma saan natuke enda vigu ka parandada:) Kui järgi mõelda, siis peaks minu teada grammatiliselt õige olema ikkagi kellelgi (mitte kellegil).


Õige on jah, ikka -lgi, -legi
Alati aitab, kui mõelda mõnele konkreetsele sõnale peale "kelle". Kui mõnikord tekib kahtlus, siis proovi näiteks sõnadega "kana", "sina" ja "kari".

kanalgi/kanalegi mitte kanagil/kanagile
sinulgi/sinulegi mitte sinugil/sinugile
karjalgi/karjalegi mitte karjagil/karjagile

Selle peale peaks iga vähegi olemasolev keelevaist ärkama :)

henrik2
Posts: 82
Joined: 2005-02-27, 18:36
Gender: female
Location: Tartu
Country: EE Estonia (Eesti)

Postby henrik2 » 2005-05-05, 7:00

Tere!

Tänases lehes on üks pealkiri, mis illustreerib jälle kenasti käänete õige kasutamise tähtsust lause tähenduse seisukohalt. Katsume asja poliitilist sisu mitte tähele panna ja rohkem keeleküsimustele keskenduda:)

Pealkiri on selline:
Venemaa kinnitusel ei ole Baltimaid okupeeritud

See tähendab, et keegi (või siis vähemalt Venemaa) ei ole Baltimaid kunagi okupeerinud. Kui nüüd natuke käänet muuta ja moodustada selline pealkiri:

Venemaa kinnitusel ei ole Baltimaad okupeeritud

siis tähendaks see, et Baltimaad ei ole praegusel hetkel okupeeritud (kuigi kunagi varem võib seda olla juhtunud).

Esimesel juhul on tegemist siis osastava (mida?) ja teisel nimetava (mis?) käändega. Baltimaad on esimeses näites lause sihitiseks ja teises aluseks.

Parimat kõigile
Henrik


Return to “Estonian (Eesti keel)”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest