Anekdootid, mida ise loodasin. NB! Nali number 2 sisaldab (tüüpiline eestimaine) väga must huumor!
NB 2! Need (kui sa lugeda ei oska ) on kas nii või naa üsna kohutavad anekdootid!
"Tere Aadu! Kuhu sa lähed?"
"Taanisse. Lähen sugulast külla."
"Oh, kus nad siis elavad? Kas Kopenhaagenis või kuskil muul?"
"Elavad väikes külas, mille nimeks on Afgan. Et nii öelda - Afganis Taanis."
"Räägitakse, et Laar uputas Estoniat ära. Et oma relvatehingu peitma."
"See on ju täiesti hullu lugu!"
"Just!"
"Kui Laar oleks Estoniat ära uppunud, tuleks tal teised vrakid meres eemaldada. Muidu saaks meres ruumi otse."
Kunstitund ENSV-s, 1981. a-l
"No mis te kõik maalite? Aga...Tohoo! Andrus, tule mu juurde. Mis see on, ah? Kas ma võin miilitsi kutsuda või mis?"
"See on talvemaastik. Ma ei saa ju sinna midagi parata, et taeva on sinine, metsad mustad ja lumi valge..."
Geograafias küsib õpetaja:
"Kes võib mulle kõik endised Nõukogu -staniriigid nimetada? Jah, Raivo?"
"Turkmenistan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja...viimane ei mäleta."
"Kes tunneb viimase riigi nime? Ants?"
"Ma rahastan? Ma unistan?"
Noorpoiss ootab oma vanaisa tagasitulek.
Ta astub majja ja poiss ütleb kohe:
"Noh, Aivar, sa vana joodik, jälle baari juurde käinud ja Vana Tallinnaga pea täis löönud?"
"Ei, Margus, linna peal käinud, kuuldeaparaadi ostnud!"
"Ma ei saa oodata, kui ma näen, missugune Rootsi laua sa mulle oma sünnipäevale oled valmistatud."
"Kui härra mind järgneks - siin ta on!"
"Aga - ta on ju tühi! Ja ülepea, kust ta siia sai?! Kas ta on uus?"
"Ma ei tahtnud Põhjalahet ristida, et sulle laud ostma, nii sõitsin järgmise Ikea juurde ja ostsingi sealt."