Jah, ma arvasin samamoodi.
Jah, aga tähendus pole alati selge... the problem is that the words don't always resemble the sound, at least not to an English-speaking brain. It helps when they are compound words, because those come wrapped up together with their own context and examples:
... those I can imagine rather well.
onomatopoeic words) are very common in literature, and usually when I come across them I just think "okay, some kind of sound" and move on. After a while that starts to be a bit embarrassing (the fact that I've seen them many times and still don't know which kind of sound most of them represent).
I searched EKSS for them, worked out a way to make a list of all of them that EKSS has, and came up with more than two hundred... not including the compound words or the dialect variations (or any spontaneously-created ones that aren't in the dictionary).
Okay, maybe this is why I haven't learned them all.
► Show Spoiler
ahin õhin, tuhin; rutt.
habin võbin, värin; kahin, sahin.
halin halisemine.
helin (ühekordne) helisemine.
hubin võbin; hubisemine.
humin tasane, ühetooniline tume undamine.
hälin lärm, kära, hädaldus.
irin virin, nurin; irisemine, virisemine, nurisemine.
jorin 1. madal (põrisev) heli v. hääl. 2. torisev, pahur jutt; irin.
judin ihu värin, võbin.
jumin vaikne kõmin, kauge tume mürin.
jõmin (madalad) ebaselged hääled; ebaselge kõmin.
jõrin 1. jäme madal põrisev hääl. 2. torin, nurisemine.
jörin jörisemine, jorisemine.
kabin tasane, kerge (astumisest tingitud) kobin v. krabin.
kahin 1. millegi liikumisest v. kergest kokkupuutest tekkiv vaikne kõlatu ühetooniline heli. 2. paljude inimeste elevusest, sosistamisest, vaiksest jutusuminast tekkiv nõrk müra. 3. ärev sagimine, õiendamine, kihin-kahin.
kibin tasane, terav kabin.
kidin tasane terav kägin; sädin, vidin.
kigin tasane kiiksuv kägin.
kihin 1. vedeliku mullide ajamisest, hõõrdumisest, liikumisest vms. tingitud terav, sihisev kahin. 2. vaiksest summutatud rääkimisest, ärevast kõlatust sosistamisest, naerust vms. tekkiv nõrk müra. 3. sagin, sagimine, kihamine.
kihin|-kahin ‹kihina-kahina› ‹s› summutatud jutt, sosistamine; elevus; sagimine, õiendamine.
kirin 1. kiristamine, krigin. 2. kirisemine, kriiskamine
kirin|-kärin ‹kirina-kärina› ‹s› kirin ja kärin, lärm, kära.
klirin (klaas)eseme purunemisel v. millegi vastu puutumisel tekkiv hele heli.
kohin tugeva veevoolu, tuule, saju vm. tekitatud pidev ühetooniline heli, kohisemine.
kilin hele kõlin.
kilin|-kolin ‹kilina-kolina› ‹s› kilin ja kolin.
kilin|-kõlin ‹kilina-kõlina› ‹s› kilin ja kõlin.
klabin plagin.
klibin hele klõbin.
klibin|-klõbin klibin ja klõbin.
klobin tuhmi kõlaga kolin.
klugin vedeliku kitsast kohast voolamisel tekkiv vaikne heli; seda meenutav häälitsus.
klõbin lühikeste üksteisele järgnevate vähese kõlavusega helide rida.
klõgin lõgin.
kobin 1. nõrk tuhm astumise vm. müra. 2. kõnek kuuldus; jutt, rääkimine.
kodin ‹hrl. pl.› kõnek 1. närune, vana riidehilp, kalts, räbal. 2. (väheväärtuslik) kraam, koli, asjad.
kolin 1. (tugev) keskmise kõrgusega müraline heli. 2. vedeliku kiirel voolamisel tekkiv (tugev) madal heli.
korin madal vähekõlav rögisev häälitsus.
krabin nõrk vähese kõlalisusega katkeline heli, terav nõrk krõbin vms.
kribin hele, teravavõitu nõrk krabin.
krigin kõrge terav müra.
krobin tume õõnes (tugev) krabin.
krudin vaikne pehme krigin.
krõbin 1. terav kuiv krabin. 2. ‹hrl. pl.› kõnek (kassi v. koera kuivtoidu, samuti hommikuhelveste kohta).
krõgin (tuhm) krigin, prõgin.
krägin kärisev nagin, madalam krigin.
kudin kudistamine.
kugin hääl v. heli, mis tundub summutatuna v. takistatuna.
kulin 1. vaikne kume vulin. 2. ‹hrl. pl.› kuljus, väike kelluke, kurin.
kumin kumisemine; kumisev heli.
kurin 1. vee neeldumisest, pooltühjades torudes voolamisest vms. tingitud heli; (lindude, inimese) kudrutav, kugisev häälitsus. 2. ‹pl.› kuljus, kelluke. 3. hrv kõrinat, krõbinat tekitav lelu, kõristi.
kõbin vaikne õrn krõbin, krõbisemine.
kõgin vaikse, veidi kugistava naeru häälitsus.
kõhin vaikne kõlatu heli.
kõlin 1. pisut tumedam, tuhmim kilin; helin. 2. piltl kuulujutt, kiiresti leviv kuuldus, kõlakas.
kõmin 1. sügav, kumedalt kajav heli. 2. piltl kõmu, kuuldus, kuulujutt.
kõrin 1. katkeline, mitte väga terav tärisev heli. 2. ‹hrl. pl.› liigutamisel kõrisev ese (näit. lelu, kõrisev kurin).
kõsin vaikne sahisev heli, kõhin.
kädin 1. (terav) sädin. 2. rohke kiire (heledahäälne) rääkimine (ja naermine)
kägin 1. (hrl. puitesemete) vaikne tuhm krigisev nagin. 2. vaikne hädine, virisev häälitsemine.
kähin kõlatu tugeva kahiseva kaasheliga hääl v. heli.
kärin 1. ‹s› tärin, krigin, ragin, paukumine jms., sageli üldse mitmesuguste teravate mürade segu. 2. ‹s› rebenemise heli. 3. ‹s› (terav) vali lärm, käratsemine, läbisegi õiendamine, kisamine jms. 4. ‹adj› kõnek käre, kergesti ägestuv v. süttiv, keevaline.
kögin vaikne hädine v. ebamäärane kägisev häälitsemine.
körin rögisev häälitsus, rögin; ägiseva häälega rääkimine.
ladin vihma vm. mahavoolava vee heli, ladisemine.
lagin üksteisele kiiresti järgnevate lühikeste kajavate helide jada.
lahin hoogsa sadamise, voolamise v. põlemise heli.
lalin lalisemine. . a. ebaselge, pudikeelne v. seosetu kõne. b.(koogamisele järgnev, juba häälikukombinatsioone ning silpe moodustav) imiku häälitsemine.
larin madal lõrisev v. põrisev hääl v. heli.
lidin 1. nõrk heli, mis tekib püdela massi sattumisel kõva massi surve alla. 2. ebaselge, pehme hääldusega kõnelemine. 3. vidin.
lirin 1. peenikese veejoa või õhukese vedelikukihi langemise vm. pidevama liikumise heli. 2. hele kõlav linnulaul.
lobin 1. vedeliku (ebaühtlase) liikumise v. liigutamise heli. 2. (jutu)loba.
lodin (pool)vedela aine liikumise heli.
login 1. loksuda andmine, lõnkumine. 2. vankri vms. (lõnkuval, loksuval) liikumisel tekkiv ebarütmiliste helide jada. 3. kulin (1. täh.)
lohin millegi (järel)vedamisel, lükkamisel vm. vastu aluspinda hõõrdudes liikumisel tekkiv heli.
lorin 1. lorisemine, lorimine, lori. 2. Lurin.
ludin millegi kiire, ladus kulg v. liikumine; ‹hrl. väljendites mis v. nagu ludin› ludinal. lugin klugin.
lurin vedelikku, takistavaid vedelikuosi läbiva õhuvoolu heli.
lõdin lõdisemine, värin.
lõgin üksteisele kiiresti järgnevad lühikesed metalse kõlaga helid.
lõrin lõrisev hääl v. heli, lõrisemine.
lädin ladin.
lärin plärin; lõrin.
lödin poolvedela aine liikumise v. liigutamise heli; lodin.
lörin lörisemine, lörisev heli.
madin 1. kerge müdin, mütsumine, kobin vm. müra (eriti jooksmise kohta). 2. kõnek väga mitmesugune intensiivne, enamasti mürarikas tegevus, möll.
mulin 1. vedeliku liikumisel, eriti keemisel, suhteliselt vähese vedeliku voolamisel tekkiv heli. 2. (arusaamatu) sõnade vm. häälitsuste suur hulk. 3. kõnek mula.
mõmin madal ebaselge häälitsus v. kõne.
mõrin urin, jõrin, mörin. Koerte urin ja mõrin.
mölin 1. ebaselge mulina moodi häälitsus v. heli. 2. hlv möla, loba.
mörin madal põrisev häälitsus; madalahäälne ebaselge rääkimine.
müdin suhteliselt vaikne tume müra, tümin.
mügin summutatud kinnisui häälitsus, eriti naer.
mühin tugeva tuule, lainetuse vm. pidev ühetooniline heli, mühisemine, müha.
mürin 1. pidev suhteliselt ühtlane (tugev) müra. 2. piltl (tegevuse hoogsuse, intensiivsuse kohta).
mögin 1. mökitus. 2. kõnek möga, jama. 3. kõnek möks, möga.
nabin 1. tasane krabin, kabin, sabin. 2. hrv pabin, sabin.
nagin 1. (raskuse all) paindumisel, hõõrdumisel jne. tekkiv madal tuhm heli, nagisemine. 2. sõnelus, nääklus, nagistamine.
nahin kahin, sahin; nohin.
narin narisemine, narisev hääl; norin.
nigin paindumisel, hõõrdumisel jne. tekkiv suhteliselt kõrge heli, kigin. nigin|-nagin ‹nigina-nagina› nigisemine ja nagisemine.
nirin nirisemine (eriti selle heli kohta).
nirin|-nurin ‹nirina-nurina› irin, nurin.
nohin kuuldav läbi nina hingamise heli.
norin (magades tekkiv) hingamise larisev, kurisev kaasheli, norskamine
nurin nurisemine.
nõrin nirin.
pabin kõnek ärevus, ähm.
padin 1. (väikeste paljaste) jalgade madin. 2. vihma, vee pladin. 3. (kiire) jutuvada, vadin.
pagin 1. kerge plagin. 2. äkiline tuule-, vihmahoog, pagi, pugi.
pahin (intensiivse) veevoolu, õhuliikumise vms. tekitatud heli; kohin, kahin, mühin, sahin.
parin 1. (tuhm) tärin; rabin. 2. (tormakalt intensiivse, ülepeakaela tegutsemise, kiirustamise v. kiire, ägeda kõnelemise kohta).
pinin putukate tekitatud kõrge ühetooniline heli; seda meenutav muu heli v. hääl.
pirin 1. putukate tekitatud kõrge vibreeriv heli. 2. (nutune) virin, vingumine, hädaldamine, kurtmine.
pladin 1. vihmast v. muust vee (v. vees) liikumisest tekkinud heli, pladisemine. 2. platsuv heli (näit. pideval astumisel).
plagin korduvatest tihedatest löökidest, millegi tuules liikumisest vms. tekkinud hele plaksuv heli, plagisemine.
plahin lahin.
plarin plarisev heli, plärin; larin.
plirin hele plärin; pirin.
plõgin hrl. kergetest korduvatest löökidest tekkinud heli, lõgin, plagin.
plädin pladin; lädin, ladin.
plärin vali plekine heli, tärin, põrin.
pobin 1. vaikne ja ebaselge jutt, pomin. 2. popsumine, müdin, podin.
podin 1. (vaikne, ebaselge) müdin, popsumine; mulin, mulksumine. 2. pomin, pobin, porin.
pomin vaikne ühetooniline ebaselge rääkimine, pobin.
porin 1. porisemine, torin. 2. madal ühtlane põrisev heli, põrin.
pragin praksumine, ragin.
prigin (vaikne, kerge) pragin, prõgin.
prõgin (kerge ja kiire) prõksumine, pragin.
prägin prääksumine.
pudin 1. pudikeelne jutt, pudistamine (2. täh.) 2. miski väike, pudi-padi hulka kuuluv.
pugin vaiksete, summutatud, (nagu) popsuvate helide jada.
puhin raske hingamise, puhkimise heli.
pulin mulin (1. täh.)
purin puristamisega kaasnev v. sellele sarnanev heli.
põgin tasane, tuhm ja madal heli.
põmin madalad ebaselged hääled, pomin, ümin; ühetooniline madal kume heli.
põrin 1. pidev monotoonne (vibreeriv) heli v. müra. 2. (kurgu põhjast tuleva, jämeda hääle kohta).
rabin 1. kõlatu katkeline heli, (tugev) krabin.2. kiirustamine, rutt; sihitu rabelemine, rabistamine. 3. kõnek lööming, madin.
ragin 1. madal mürataoline heli; pragin, kärin vrd rigin-ragin 2. käre kõne (vaidluses); sõnavahetus, kärin. 3. piltl (suur) hoog, ägedus; (suur) õiendamine. rähin kähe urin.
ribin 1. nõrk krabin, kribin. 2. sebimine, rabin (2. täh.)
ribin-rabin ‹ribina-rabina› kiirustamine, rabelemine, möll [-u].
rigin krigin.
rigin|-ragin ‹rigina-ragina›
robin 1. tume õõnes rabin, (tugev) krobin. 2. piltl (tegevuse hoogsuse, intensiivsuse kohta).3. kõnek tunglemine, madin, rüsin.
rogin tuhm ragin v. korin.
rudin (hõõrdumisel tekkiv) krudin.
rõgin 1. krõgin, prõgin. 2. rögin.
rägin krägin, rigin, ragin.
rögin madal ebapuhas kärisev ja korisev häälitsus (näit. hingamisteede ummistuse tõttu), körin.
röhin (kerge, tasane) röhkimine
rübin rübimine, (kerge) rüsin.
rümin 1. rüma. 2. [murd] rüsin, tõuklus.
sabin 1. (kerge) kahin, sahin. 2. (kerge) vihmahoog. 3. sagin, askeldamine; kiirustav tegevus. 4. kõnek pabin.
sagin 1. sagimine, tõtlev liikumine, askeldamine. 2. kära, müra.
sahin 1. millegi liikumisest v. kergest kokkupuutest tekkiv vaikne kõlatu ühetooniline heli. 2. (elev) kahin (2. täh.) 3. ‹hrl. pl.› kõnek kuulujutuna leviv informatsioon.
sibin tasane sabin v. sahin.
sibin|-sabin ‹sibina-sabina› ‹s› sigin-sagin.
sidin linnukeste häälitsus, sidistamine.
sidin|-sädin ‹sidina-sädina› ‹s› sidistamine ja sädistamine.
sigin sagin (1. täh.)
sigin|-sagin ‹sigina-sagina› ‹s› sagimine, askeldamine, sigin ja sagin.
sihin 1. hõõrdumisest, kokkupuutest, (kiirest) liikumisest tekkiv terav, kõrgetooniline sahin; vihin. 2. sisin. Ussi sihin.
sihin-sahin ‹sihina-sahina› ‹s› sihin ja sahin.
silin 1. voolava vee tekitatud heli, sulin. 2. hele linnuhääl. 3. tilin.
sirin 1. ritsikate jms. putukate tekitatud hele vibreeriv heli; samalaadne väikeste lindude häälitsus. 2. mitmesuguste vibreerivate helide v. mürade kohta. a. peenikese joana, nirena langemise v. voolamise heli. b.rebenemise heli, (nõrk) kärin. c. (muude helide kohta). 3. hrv helin, tilin.
sirin|-sorin ‹sirina-sorina› ‹s› sirin ja sorin.
sohin sahin.
solin vee voolamisel v. liigutamisel tekkiv heli, solisemine.
sorin 1. vee vm. vedeliku joana voolamisest tekkiv tugevapoolne heli. 2. teat. kogus sorisevat vett vm. vedelikku.
suhin 1. millegi liikumisest v. kokkupuutest tekkiv ühetooniline kõlatu heli. 2. (pahatahtlik) summutatud jutt; kumu, kuulujutt.
sulin vee (vm. vedeliku) voolamisest v. liikumisest tekkiv ühetooniline heli, vulin.
sumin 1. hrl. madalatooniline suhteliselt ühtlane pidev (vaikne) heli, mida tekitavad lendavad putukad, inimhääled, teat. esemed vms.. 2. kõnek joobnud olek.
surin 1. monotoonne kõlatu pidev vibreeriv heli. 2. vibreeriv tunne kehas.
sädin 1. (väike)lindude kiire, suhteliselt ühtlane, ilma kindla meloodiata häälitsemine. 2. rohke kiire (heledahäälne) rääkimine.
sähin kähin, sisin, sihin.
särin 1. põlemisel, praadimisel tekkiv suhteliselt ühtlane, kerget praginat meenutav heli. (muu suhteliselt terava ja tumeda heli kohta:) kärin, tärin, ragin. 2. piltl ägedus, kärin.
tibin 1. vihmatibade tasase langemise heli. 2. (väikeste, kergete sammudega liikumise kohta).
tilin hele helin v. kõlin
tinin pingul pillikeele, traadi vms. tekitatud pidev meloodiline ja vaikne kõrge (vibreeriv) heli.
tirin 1. kella vm. märguandevahendi tekitatud heledakõlaline pidev vibreeriv heli. 2. piltl (kasut. tegevuse kiiruse v. intensiivuse rõhutamiseks).
tirin|-tärin ‹tirina-tärina› ‹s› tirin ja tärin.
torin 1. ‹s› torisemine, porin. 2. ‹adj› (ühtelugu) torisev, toriseja. 3. ‹s› madal, monotoonne porisev heli v. hääl.
tudin tudisemine.
tuhin 1. tugeva õhuvoolu, tule vms. tekitatav kõlatu ühetooniline heli, tuhisemine. 2. (liikumise v. tegevuse kiiruse v. intensiivsuse kohta:) hoog; möll. 3. äge (ja hrl. mööduv) tegutsemisind; tundepuhang, vaimustus, õhin vms.
trilin tilin.
trügin trügimine.
tõrin madal kume põrin.
tärin 1. näit. laskmise v. masina töötamise kärisev tugev heli. 2. metalselt, plekiselt kõlav heli; plärin, klirin vms. 3. kella tugev tirin.
törin tugev madal põrisev heli.
tülin vaev, raskus, tüli (2. täh.)
tümin tumedalt kõlav heli, kõmin, müdin.
umin humin.
urin 1. jätkuvat r-häälikut meenutav tume hääl. a. (loomade puhul). b. (inimese puhul).2. rahulolematu, pahane rääkimine, torin. „
vabin vabisemine, värin, võbin.
vadin 1. jutuvadin, kiire elav rääkimine, vada. 2. vudin, padin.
vidin 1. pääsukeste jm. väikelindude hele häälitsus, sidin. 2. kiirest liikumisest tekkiv heli, kerge sahin v. vihin. 3. kõnek kiirus, rutt. 4. kõnek mingi pisidetail, jublakas; mingi väike ese.
vigin vaikne hädine häälitsus, vigisemine
vihin kiirest liikumisest v. hõõrdumisest, kokkupuutest tekkiv terav kõrgetooniline heli (ka liikumise kiirust, hoogu rõhutavalt).
vilin 1. kiirest liikumisest, hõõrdumisest v. vibreerimisest tekkiv terav kõrgetooniline heli, vilisemine. 2. (lindude samalaadse meloodilise häälitsemise kohta).
vinin pinin, vilin.
vubin võbin; vubisemine.
vudin 1. jooks kiirete lühikeste sammudega, vudimine. 2. võbin, värin, võdin.
vuhin tugeva õhuvoolu, põlemise vms. tekitatud madal ühetooniline heli.
vulin vee (vm. vedeliku) voolamisel vm. liikumisel tekkiv pehmekõlaline heli, sulin.
võbin judin; (kerge) värin, võbelus.
võdin võdisemine, värin.
õhin innustunud ja elevil olek, ind ja elevus, innustus.
ägin 1. vaikne, nagu pigistatult v. sunnitult kostev sõnadeta häälitsus. 2. kägin (1. täh.)
ümin 1. ebamäärane vaikne (kinnisui) häälitsemine (ka sõnadeta laulmine). 2. vaikne ebaselge kõnelemine, pomin.
(I'm imagining them all as sounds now, even though I know those aren't. Like, what would
sound like? A juicy, crunchy sound.
? A soft, rustling noise like cloth being moved.
? Really loud, metal-like, you have to shout to be heard over it. And