Kloie's thread for questions

Moderator:aaakknu

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06
Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-18, 20:26

Tere tulemast! Mul on hea meel, et sa leidsin meie foorumit. Kuidas sa oled eesti keelt nii hästi õppinud?
ükssakslane wrote:Igatahes on mul põlev küsimus Eesti grammatika kohta, mida ma ikka veel lahendatud ei ole: Millal kasutakse -gi/-ki sufiks? See tähendab, sõnadel nn ongi, kuigi või midagi on ju selge, aga mis siis tähendab inimesedki? Eestigi?? Või hoopis Kaljulaidki?

-ki kasutan siiani alati tulevane verbina ("Are you going to repeat everything I say?" - Kas sa korraldadki, kõik, mis ütlen?) aga see kindlasti pole õige. Või on?...



Hea seletus on siin:
Keelehärm: Eesti keele probleemseid piirkondi (lk. 66-67)
Ma ei tea, kas sa inglise keelt oskab vöi mitte, aga kirjutan siin näited artiklist koos ingliskeelsete tõlgetega.

Sünonüümne rõhumäärsõnadega “ka, isegi”: Enegi ujus sel suvel. (= isegi Ene)
As a synonym for “ka, isegi”: Even Ene swam this summer.

Väljendab ootuspärasust: Lubas heina ära riisuda ja riisuski. (lubas ja riisus ka)
Expresses anticipated events: He promised to rake the hay and he did rake it. (He promised and also did it)

Väljendab ootuspärase eitust: Lubas heina ära riisuda, aga ei riisunudki.
Expresses negation of anticipated events: He promised to rake the hay, but he didn’t rake it.

Asendab rõhulaiendeid “koguni” ja “isegi”: Ma võiksin kakski portsu süüa. (koguni kaks)
Replaces “koguni” and “isegi”: I could could even eat two helpings. (even two).

Asendab rõhulaiendeid “kas või” ja “vähemalt”: Tule paariks tunnikski randa! (kasvõi / vähemalt paariks tunniks)
Replaces “kas või” and “vähemalt”: Come to the beach for a couple of hours! (at least for a couple of hours)

Küsilauses fokuseerib küsituuma: Kas sa elad praegugi veel seal? (ka praegu)
In questions, emphasizes the part being asked: Do you still live there now? (including now)

Asendab sõnu “tõesti” ja “üldse”: Kas ta tulebki siia? (kas tõesti tuleb?) Kas ta siiagi tuleb? (kas üldse tuleb?)
Replaces the words “tõesti” and “üldse”: Will he come here? (will he really come?) Will he come here? (will he even come at all?)

Rõhulaiend toimib meenutusküsimusena: Kuidas sinu aadress oligi? (olen kuulnud, kuid ei mäleta)
Asking for previously-known information (as a reminder): What was your address again? (I’ve heard it, but I don’t remember)

Grammatiliseks laiendiks mööndusmääruse juures: Kui sajabki, lähme ikka ujuma. (isegi kui sajab)
To expand on adverbials of concession: If it rains, let’s go swimming anyway. (even if it rains)

Intensiivistava laiendina: Temagi ei teadnud, kuidas niiduki mootor töötab. (isegi tema mitte)
As an intensifying particle: He didn’t know how the mower’s engine works. (even he didn’t know)
Last edited by Linguaphile on 2018-10-18, 21:01, edited 1 time in total.

ükssakslane
Posts:38
Joined:2018-10-18, 14:55
Gender:male
Country:DEGermany (Deutschland)

Re: Kloie's thread for questions

Postby ükssakslane » 2018-10-18, 20:44

Kuidas ma nii hästi Eesti keelt õppisin? No on alles pikk lugu, ja teile kõlab (appi, siin on mul tuleviku vaja!) seda kindlasti väga rumal.

Alles möödunud sügisel külastasin esimest korda Eestit. Esimene kord, kui ma eestlas(t?)ega juttu ajasin, oli Rahva Raamatu juures. Tahtsin raamutud ostma kui ma märkasin, et ma unustasin oma portfelli.
"Kurat!" ütlesin ma.
"Mis viga?" küsis naine.
Ja mina vastasin, kindlasti väga valesti:
"Ma olen oma rahakott unustatud."
Siis seletasin talle, kes ma olin, et ma juba kaks aastat eesti keelt õpisin, ja lõpus ütles naine (enam ei mäleta, kas seda oli täpselt see, mida ta ütles)
"Te räägite väga hea eesti keelt."

Muidu oskan ka inglise keelt (elasin kolm aastad Santa Monicas Los Angelese kandis) aga parem meelega räägin eesti keelt.

User avatar
Naava
Forum Administrator
Posts:1783
Joined:2012-01-17, 20:24
Country:FIFinland (Suomi)

Re: Kloie's thread for questions

Postby Naava » 2018-10-18, 21:04

Linguaphile wrote:Kuidas sa õppinud eesti keelt nii hästi?

Can you drop the be verb here?

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-19, 0:29

ükssakslane wrote:Kuidas ma nii hästi Eesti keelt õppisin? No see on alles pikk lugu, ja teile kõlab see kindlasti väga rumal.

Alles möödunud sügisel külastasin esimest korda Eestit. Esimene kord, kui ma eestlastega juttu ajasin, oli Rahva Raamatu juures. Tahtsin raamutud ostma kuid ma märkasin, et ma unustasin oma portfelli.
"Kurat!" ütlesin ma.
"Mis viga?" küsis naine.
Ja mina vastasin, kindlasti väga valesti:
"Ma olen oma rahakoti unustanud."
Siis seletasin talle, kes ma olen, et ma juba kaks aastat eesti keelt õpisin, ja lõpus ütles naine (enam ei mäleta, kas see oli täpselt see, mida ta ütles)
"Te räägite väga hea eesti keelt."

Muidu oskan ka inglise keelt (elasin kolm aastat Santa Monicas Los Angelese kandis (ehk Los Angelese maakonnas) aga parem meelega räägin eesti keelt.

Kui sa tahaksid "in Los Angeles County" öelda, see oleks "Los Angelese maakonnas." Aga sa võid "Los Angelese kandis" ka öelda, kui tahaksid "in the Los Angeles region/area" öelda (kant = ümbrus, ümbruskond).

ükssakslane wrote:"Te räägite väga hea eesti keelt."

Jah, see on küll tõsi. Kas sa õppisid kursustel või iseseisvalt?

ükssakslane wrote:oli Rahva Raamatu juures. Tahtsin raamutud ostma

Ja leidsid sealt häid eestikeelseid raamatuid? :D

Naava wrote:
Linguaphile wrote:Kuidas sa õppinud eesti keelt nii hästi?

Can you drop the be verb here?

No. I was trying to write Kuidas sa oled eesti keelt nii hästi õppinud. I fixed it just before you posted.

ükssakslane
Posts:38
Joined:2018-10-18, 14:55
Gender:male
Country:DEGermany (Deutschland)

Re: Kloie's thread for questions

Postby ükssakslane » 2018-10-19, 6:00

Õpin iseseisvalt. Seda selgitab ehk minu vigad. Arvasin alati, et Eesti keeles on ükstapuha, milles järjekorras sõnad seisavad, peaasi, et sõnad on õigesti konjugeeritud.

Ning jah, ostsin küll. Kolm Lotte-raamatud (ma kogun filmidel põhinevad raamatut) ja kaks Saksa-Eesti sõnastikud (TEA omad)

ükssakslane
Posts:38
Joined:2018-10-18, 14:55
Gender:male
Country:DEGermany (Deutschland)

Re: Kloie's thread for questions

Postby ükssakslane » 2018-10-19, 18:10

Muidu on mul veel üks küsimus:
Ma juba tean, et kui kellegagi räägitakse, kasutatakse kas nn "Pane seda kinni" või "Sa paned seda kinni."
Millest ma aga aru ei saa on "Sa pane seda kinni" Mis seda tähendab inglise keeles? Ja millal seda kasutada?

Ja sõna "eks" (eks ma...) kasutamine on veel üks asi...

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-20, 0:48

ükssakslane wrote:Muidu on mul veel üks küsimus:
Ma juba tean, et kui kellegagi räägitakse, kasutatakse kas nn "Pane seda kinni" või "Sa paned seda kinni."
Millest ma aga aru ei saa on "Sa pane seda kinni" Mis seda tähendab inglise keeles? Ja millal seda kasutada?

Ja sõna "eks" (eks ma...) kasutamine on veel üks asi...

Ma arvan, et käskivas kõneviisis see on nagu "pane seda kinni."
"Pane seda kinni" - close it!
"Sa pane seda kinni" - you close it!
"Te pange seda kinni" - you close it!
"Sa mine ja küsi nende käest!" - you go and ask them!
Ma ei ole kindel, kas neil väljenditel on kindlas :?: kõneviisis ("te pane," "sa lähe" jne) ka teine tähendus. See on hea küsimus....

User avatar
Naava
Forum Administrator
Posts:1783
Joined:2012-01-17, 20:24
Country:FIFinland (Suomi)

Re: Kloie's thread for questions

Postby Naava » 2018-10-20, 22:04

Linguaphile wrote:
Naava wrote:
Linguaphile wrote:Kuidas sa õppinud eesti keelt nii hästi?

Can you drop the be verb here?

No. I was trying to write Kuidas sa oled eesti keelt nii hästi õppinud. I fixed it just before you posted.

Oh, okay! :D

ükssakslane
Posts:38
Joined:2018-10-18, 14:55
Gender:male
Country:DEGermany (Deutschland)

Re: Kloie's thread for questions

Postby ükssakslane » 2018-10-21, 22:01

Ja -em sufiks? Mida seda tähendab?

Näiteks:
Tõotagem siis südamest.
Võtkem noored, võtkem püssid!

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-21, 23:00

ükssakslane wrote:Ja -em sufiks? Mida seda tähendab?

Näiteks:
Tõotagem siis südamest.
Võtkem noored, võtkem püssid!

See on käskiva kõneviisi esimese isiku mitmuse vorm. Inglise keeles on see tavaliselt tõlgitud kui "let's".

Tõotagem! = let's pledge, let's vow!
Võtkem! = let's take!
Laulgem! = let's sing!
Hakakem! = let's get started!
Mingem! = let's go!
Õppigem! = let's study!

See on moodustatud nagu käskiva kõneviisi teise isiku mitmuse vorm + m.
Tõotage! = you pledge, you vow!; tõotagem! = let's pledge, let's vow!
Võtke! = you take!; võtkem! = let's take!

Kõnekeeles kasutatakse väga tihti selle asemel kindla kõneviisi vormi:
Tõotame! = let's pledge, let's vow!
Võtame! = let's take!
Laulame! = let's sing!
Hakkame! = let's get started!
Lähme! = let's go!
Õpime! = let's study!

Käskivas kõneviisis on nende lausete tähendused samad (tõotagem = tõotame, võtkem = võtame, jne.).
Last edited by Linguaphile on 2018-10-22, 13:55, edited 1 time in total.

ükssakslane
Posts:38
Joined:2018-10-18, 14:55
Gender:male
Country:DEGermany (Deutschland)

Re: Kloie's thread for questions

Postby ükssakslane » 2018-10-22, 4:56

Ah, nõnda on seda alternatiiv sõnale "Lähme..."?

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-22, 14:02

I just realized that I called the -gem/-kem suffix "third person" when of course it is the first-person plural form. (I've corrected my post above.)

ükssakslane wrote:Ah, nõnda on seda alternatiiv sõnale "Lähme..."?

You can use lähme to make suggestions "("let's....) so you might use it in some of the same situations. -gem/-kem is a first-person plural imperative form. In other words, lähme and -gem/-kem will often have basically the same meaning and could potentially be used in the same types of situations, but I hesitate to call one an "alternative" of the other because lähme is in the indicative mood and -gem/-kem is imperative. I don't hear -gem/-kem used often except in relatively formal contexts (the examples you posted early seem to be military examples or something like that). It's often used for that kind of thing. As a result, I don't hear it often and don't think I'm a good judge of its use.

Lähme sööma! = let's go eat! (kindlas kõneviisis)
Söö! = you (singular) eat! (käskivas kõneviisis)
Ära söö! = you (singular) don't eat! (käskivas kõneviisis)
Sööge! = you (plural) eat! (käskivas kõneviisis)
Ärge sööge! = you (plural) don't eat! (käskivas kõneviisis)
Söögem! = let's eat!
Ärgem söögem = let's not eat!
Sööme = we eat (kindlas kõneviisis) / let's eat (käskivas kõneviisis)
Ärme sööme = let's not eat! (käskivas kõneviisis)

There is also the imperative third-person form, which uses -gu/-ku:
Söögu! = let him/her/them eat! may he/she/they eat! (käskivas kõneviisis)
Ärgu söögu! = let him/her/them not eat! may he/she/they not eat! (käskivas kõneviisis)

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-28, 23:01

ükssakslane wrote:Ja sõna "eks" (eks ma...) kasutamine on veel üks asi...
ükssakslane wrote:Ja kui sa nüüd nii kena oleksid ja mulle seletaksid, kuidas ja millal kasutada sõna 'eks' (nagu - eks sa ise tea või eks ma ei saa aru...)

Minu eesti-saksa sõnaraamatu näitude järgi on see sõna saksad sõnadega 'wohl' ja 'doch' võrreldav.
Küll, vist ja ju on kuidagi arusaadav, aga eks?...


Eks (ingliskeelsed tõlked ja nende võimalikud vead on minu tehtud):

a. Kinnitussõna lausetes, mis väljendavad nõustumist või nõusolekut. = (consent)
Eks ma ikka tule, kui vähegi võimalik. = I'll come, if at all possible.
Hea küll, eks ma proovin. = Okay, I'll try.


b. Kinnitussõna lausetes, mis väljendavad nentimist või kinnitamist. = (confirmation, affirmation)
Eks iga algus ole raske. = Indeed every beginning is difficult.
Eks sa ise tea. = You know it yourself, of course.
Eks ma öelnud! = Didn't I say so!
Eks ta ei saa aru. = He really doesn't understand.


c. Rõhusõna lausetes, mis väljendavad seletust või selgitust. = (clarification, explanation)
Eks ta kardab, sellepärast rabelebki. = He must be afraid, that's why he's shaking.
Eks ma läinud külma ilmaga vette, nüüd on nohu kallal. = I went into the water in cold weather and [that's why]I've got the sniffles now.
Eks me nägime, et vihm on tulekul ja jooksime tagasi. = We saw that rain was coming and so we ran back.


d. Rõhusõna lausetes, mis väljendavad arvamust või oletust. = (opinion, speculation)
Eks hunt ta murdnud, kes muu. = It was probably the wolf that bit him, who else.
Eks kahekümne ringis peaks külalisi ikka tulema. = It should be around twenty guests who come.
Eks tulevik näitab = The future will tell.


e. Rõhusõna lausetes, mis väljendavad soovitust või soovi. (recommendation, wish)
Eks mingu ja vaadaku ise järele. = Just go and see for yourself.
Eks jääme siis nägemiseni! = So we'll remain until we see each other again!


f. Rõhusõna lausetes, mis väljendavad ilkumist, ähvardust või pahameelt. (gloating, threatening, or annoyance)
Eks sa näe! = You'll see! Just you see!
Eks sa katsu! = Just you try!
Eks ma ütelnud! = Didn't I say so!


g. Rõhusõna lausetes, mis väljendavad imestust või üllatust. (wonder, surprise)
Eks näe imet! = look at that!

f. Usutlussõna, millele oodatakse jaatavat vastust või nõustumist. (question word anticipating an affirmative answer)
On ju nii, eks ole? = It's like that, isn't it?
Eks ole ilus? = Isn't it beautiful?
Eks ta tulnud? = Didn't he come?

User avatar
aaakknu
Language Forum Moderator
Posts:1389
Joined:2015-05-10, 12:24
Real Name:Ira
Gender:female
Country:UAUkraine (Україна)

Re: Kloie's thread for questions

Postby aaakknu » 2018-10-30, 17:47

Linguaphile wrote:Eks mingu ja vaadaku ise järele. = Just go and see for yourself.

Isn't it "let him/her/them go"?
Здайся на Господа у твоїх справах, і задуми твої здійсняться. (Приповідки 16, 3)
TAC 2019

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2018-10-30, 18:29

Salajane wrote:
Linguaphile wrote:Eks mingu ja vaadaku ise järele. = Just go and see for yourself.

Isn't it "let him/her/them go"?

Yep. I must have read it as eks minge ja vaadake. :roll: Aitäh!

ükssakslane
Posts:38
Joined:2018-10-18, 14:55
Gender:male
Country:DEGermany (Deutschland)

Re: Kloie's thread for questions

Postby ükssakslane » 2018-11-26, 23:22

Paistab, et seda -ki sufiksi võib tõesti kasutada selleks, mis juhtub tulevikus:

Nagu näiteks:
Meid aitab psühhiaatria, on süstlas juba doos
Te mõttevõime lagunebki koost!

või:
“ja varsti see saabki nii olema, et...”

Ja selle artikli pealkirja:
https://televeeb.ohtuleht.ee/899783/top ... -uks-saade
Või kas ta lihtsalt tõestab, et see, mida ta tundis, ka tõepoolest juhtuski? (nagu siin selles lauses)

kloie
Posts:99
Joined:2006-07-26, 1:02
Real Name:russell
Gender:female
Location:Houston Texas
Country:USUnited States (United States)

Käima / minema

Postby kloie » 2019-01-21, 12:33

What's the difference between käima and minema?

User avatar
ainurakne
Posts:747
Joined:2012-02-16, 22:09
Gender:male
Country:EEEstonia (Eesti)

Re: Käima / minema

Postby ainurakne » 2019-01-21, 14:23

kloie wrote:What's the difference between käima and minema?
Minema is just an ordinary "to go".


Käima is kind of like "to visit": you go to a place and then you come back from there, or you go to a place and then you leave the place.

For example:
Läksin poodi. - "I went to [a/the] store."; focus is on me having reached [a/the] store, it either doesn't matter whether I have left / come back from there, or I haven't left at all (hadn't left from the perspective of the point in time of the story being told).
Käisin poes. - "I went to [a/the] store, but now I'm back / but I'm not there anymore."; my visit to the store has been completed.

Or:
Lähen poodi. - "I will go to [a/the] store. / I am going to [a/the] store."; focus is on me reaching [a/the] store, anything further is irrelevant from the context of this sentence.
Käin poes (ära). - "I will go to [a/the] store and will come back / and will leave the place afterwards."; my visit to the store will be completed.


Käima could also mean regular attendance. For example "Käin koolis.".

Käima could also mean "to walk".

Käima could also mean "to run", "to be switched on" when used for machines and electronics.
Eesti keel (et) native, English (en) I can manage, Suomi (fi) trying to learn, Pусский (ru)&Deutsch (de) unfortunately, slowly fading away

kloie
Posts:99
Joined:2006-07-26, 1:02
Real Name:russell
Gender:female
Location:Houston Texas
Country:USUnited States (United States)

Re: Kloie's thread for questions

Postby kloie » 2019-01-21, 21:55

Please give me some apples.
I don't have any free time.
She's earned some money by working as a waitress.
She doesn't eat any fish. She hates fish.
Would you like some coffee?.
Is there any milk in the fridge?.
How would i say these sentences?

Linguaphile
Posts:5358
Joined:2016-09-17, 5:06

Re: Kloie's thread for questions

Postby Linguaphile » 2019-01-21, 23:08

Please give me some apples.

This is where the different variables kind of mess with each other, it's-nominative-because-it's-imperative but it's-partitive-because-it's-some and if I stop and think about it too much it really messes with my brain. :mrgreen: Let's wait for someone else to sort out these apples. In the meantime, let's ask for one at a time (anna mulle õun!) or specify how many or how much (anna mulle kolm õuna! anna mulle kaks kilo õuna!) :mrgreen:
(Seriously though. I found other examples, like anna mulle leiba "give me some bread" and anna mulle särke, "give me some shirts." The first one uses partitive singular and the second one uses partitive plural. I found almost no examples involving apples, so I'm either doing it wrong, or Estonians never ask for apples. If I say palun anna mulle õuna!, will I end up with an undefined quantity of apples, or with just part of an apple, like a small slice or the core and the stem perhaps? Õunu? How about anna mulle mõned õunad?)

I don't have any free time. = Mul pole vaba aega.
She's earned some money by working as a waitress. = Ta teenis raha ettekandjana töötades. / Ta on raha ettekandjana töötades teeninud. The first one is what I typed without thinking, and what I'd probably say, but the second one is the more literal translation; the first is "she earned money by working as a waitress" rather than "she has earned...."
She doesn't eat any fish. She hates fish. = Ta ei söö kala. Ta vihkab kala.
Would you like some coffee? = Kas sa soovid kohvi?
Is there any milk in the fridge? = Kas külmikus on piima?


Return to “Estonian (Eesti keel)”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 6 guests