Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Moderator: hashi

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-04-18, 16:14

Miks selles lauses kasutatakse asesõnavormi "mul"?
Mul firma maksab.

Kas inglisekeelne tõlge on "My company pays" või "The company pays for me?"
Kas on ka õige öelda "mu firma maksab (arve") my company pays (the bill) ja "firma maksab (arve) minu eest" the company pays (the bill) for me?
Ja "mu firma maksab (arve) minu eest" my company pays (the bill) for me?
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.

User avatar
ainurakne
Posts: 596
Joined: 2012-02-16, 22:09
Gender: male
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby ainurakne » 2017-04-18, 17:39

Linguaphile wrote:Miks selles lauses kasutatakse asesõnavormi "mul"?
Ei oska kahjuks öelda. Ehk samal põhjusel, miks "Mul pea valutab." (või "Mul valutab pea.") on tavalisem kui "Mu pea valutab.".

Ju ta võib olla midagi sarnast vormile "mul on" (I have) -- ei pea ju alalütleva kõrval kasutatav tegusõna alati just "on" olema.

Linguaphile wrote:Kas inglisekeelne tõlge on "My company pays" või "The company pays for me?"
Oleneb kontekstist ning sellest, kes räägib ja mille eest makstakse. Üldjuhul ütleksin, et see tähendab mõlemat. Või emba-kumba.

Linguaphile wrote:Kas on ka õige öelda "mu firma maksab (arve") my company pays (the bill) ja "firma maksab (arve) minu eest" the company pays (the bill) for me?
Ja "mu firma maksab (arve) minu eest" my company pays (the bill) for me?
Kõik on õiged.
Eesti keel (et) native, English (en) I can manage, Suomi (fi) trying to learn, Pусский (ru)&Deutsch (de) unfortunately, slowly fading away

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-04-18, 18:18

Selge. Mulle tundub, et olen "mul" samamoodi koos teiste sõnadega ka kuulnud, aga praegu ei tule mulle ühtegi meelde.... noh, oota... juba leidsin veel ühe näite: "mul ei tule meelde".... :rotfl:

Edit: Ja.... kas "mul tundub" on ka õige? Sellised väljendid on kõikjal!
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.

User avatar
ainurakne
Posts: 596
Joined: 2012-02-16, 22:09
Gender: male
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby ainurakne » 2017-04-18, 19:48

Need on kõnekeelsed väljendid. Korrektne on ikka "mulle ei tule meelde" ja "mulle tundub". Kirjalikuna võib vast leida luulelist kuju mul', aga seda pigem siis, kui riim (ja silpide arv) on tähtis.
Eesti keel (et) native, English (en) I can manage, Suomi (fi) trying to learn, Pусский (ru)&Deutsch (de) unfortunately, slowly fading away

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-04-19, 3:08

ainurakne wrote:Need on kõnekeelsed väljendid. Korrektne on ikka "mulle ei tule meelde" ja "mulle tundub". Kirjalikuna võib vast leida luulelist kuju mul', aga seda pigem siis, kui riim (ja silpide arv) on tähtis.

Aitäh seletuse eest!
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.

User avatar
ainurakne
Posts: 596
Joined: 2012-02-16, 22:09
Gender: male
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby ainurakne » 2017-04-19, 17:21

Võta heaks!

Mulle tundub, et alalütlevat kasutatakse tihti siis, kui midagi toimub millegagi, mis on sinu küljes, sinu oma või mõnel muul viisil sinuga seotud.

Näiteks "Mul jooksis judin üle selja." (~a chill ran down my spine).
Sama lugu on tegelikult ka alaleütleva käändega, näiteks öeldakse ju "Mulle kukkus õnn sülle." (mitte "Õnn kukkus minu sülle.) või see sama "Mulle tuli meelde." (selle asemel, et öelda "Tuli minu meelde.").

Tegusõna "on" korralgi võib alalütleva puhul täheldada erinevaid tähendusi. "Mul on pikad juuksed." on puhas 'I have', aga "Mul on juuksed pikad." on pigem samatähenduslik lausega "Mu juuksed on pikad.".
Ning muidugi võib siin muidki tegusõnu kasutada: "Mul kasvasid juuksed pikaks.", "Mul on juuksed liiga pikaks kasvanud.", jne...

Teinekord ei olegi päris selge, kas tegemist on 'to have' tähendusega või millegi muuga: "Mul on ninas karvad.". Viimastki saab muidugi teistegi tegusõnadega lahendada: "Mul kasvavad ninas karvad.".

"Mul kasvab kodus kõrvits." - siin ei olegi niivõrd tähtis see, et ta kasvab sinu kodus, vaid enamasti pigem see, et ta on sinu oma. Sina kasvatad teda ja hoolitsed tema eest.

Samuti saab alalütlevat endaga seotud inimeste või muude olendite puhul kasutada (vähemasti kõnekeeles tehakse seda üsnagi tihti).
Eesti keel (et) native, English (en) I can manage, Suomi (fi) trying to learn, Pусский (ru)&Deutsch (de) unfortunately, slowly fading away

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-04-22, 12:52

See on Elo Viidingu luuletusest "Empaatia":

Võimetud, empaatia on arendatav,
keset kõrbe ütlen empaatiliselt
samastujate klaaspaleest.


1. Kes on võimetu? Empaatia? Autor? Keegi muu?
2. Kas "arendatav" tähendab "see, mis/kes saab olla arendatud"? Või "see, mis/kes saab arendada"?
3. Mida tähendab "samastujate klaaspaleest"?

"Avamata kiri":

See on elu ja kestmise reegel:
kui ma vastaksin, variseks kokku
ilm, kust kiri on saadetud,
millest kiri on pihtinud.


1. Mida tähendab "pihtima"?
2. Kas ma sain õigesti aru: "variseks kokku maailm, kust kiri on saadetud, ja variseks kokku see, millest kiri on pihtinud" või "variseks kokku maailm, kust kiri on saadetud, ja variseks kokku maailm, millest kiri on pihtinud"?
Здайся на Господа у твоїх справах, і задуми твої здійсняться. (Приповідки 16, 3)

Goals (until the end of May):
(en) C2
(et) C2
(es) C1

User avatar
ainurakne
Posts: 596
Joined: 2012-02-16, 22:09
Gender: male
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby ainurakne » 2017-04-22, 18:05

"Empaatia":
  1. arvan, et "võimetud" on üte - autor pöördub kellegi poole, keda ta peab võimetuiks. Igal juhul ei saa see olla ei empaatia ega autor ise, kuna lauses on tegemist mitmusega.
  2. "see, mida/keda saab arendada" / "see, mida/keda arendatakse"
  3. samastuma - kellegagi või millegagi samaseks (identseks) muutuma; end kellegagi või millegagi samaseks pidama (võime kellegagi samastuda (tajuda asju kellegi teise vaatenurgast) ongi minu meelest empaatiavõime);
    klaaspalee - põhimõtteliselt klaasist loss;
Ega minagi öelda oska, mida see autor siin täpselt mõtleb, kuid nagu ma aru saan, siis on kõrbes mingi läbipaistev loss, täis samastujaid, milles istudes autor oma arvamust kuulutab. :silly:

"Avamata kiri":
  1. pihtima - midagi üles tunnistama, pattu/süüd tunnistama, saladust avaldama, midagi südamelt ära rääkima
  2. arvan, et mõlemad viitavad samale maailmale (kuid pole kindel): "variseks kokku maailm, millest kiri on pihtinud ja kust see on saadetud"
Eesti keel (et) native, English (en) I can manage, Suomi (fi) trying to learn, Pусский (ru)&Deutsch (de) unfortunately, slowly fading away

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-04-29, 10:39

ainurakne wrote:"Empaatia":
  1. arvan, et "võimetud" on üte - autor pöördub kellegi poole, keda ta peab võimetuiks. Igal juhul ei saa see olla ei empaatia ega autor ise, kuna lauses on tegemist mitmusega.
  2. "see, mida/keda saab arendada" / "see, mida/keda arendatakse"
  3. samastuma - kellegagi või millegagi samaseks (identseks) muutuma; end kellegagi või millegagi samaseks pidama (võime kellegagi samastuda (tajuda asju kellegi teise vaatenurgast) ongi minu meelest empaatiavõime);
    klaaspalee - põhimõtteliselt klaasist loss;
Ega minagi öelda oska, mida see autor siin täpselt mõtleb, kuid nagu ma aru saan, siis on kõrbes mingi läbipaistev loss, täis samastujaid, milles istudes autor oma arvamust kuulutab. :silly:

"Avamata kiri":
  1. pihtima - midagi üles tunnistama, pattu/süüd tunnistama, saladust avaldama, midagi südamelt ära rääkima
  2. arvan, et mõlemad viitavad samale maailmale (kuid pole kindel): "variseks kokku maailm, millest kiri on pihtinud ja kust see on saadetud"

Suur aitäh seletuste eest!
Здайся на Господа у твоїх справах, і задуми твої здійсняться. (Приповідки 16, 3)

Goals (until the end of May):
(en) C2
(et) C2
(es) C1

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-05-29, 20:42

1. Kas on mingi ühendus kaudse kõneviisi (nt. olevat, teadvat) ja isikulise tegumoe oleviku kesksõna vahel (nt. olev, teadev)?

2. Mis käändes on sõnad päeviti ja öösiti?

3. Mis käändes on sõna jalgsi?

4. Kas on olemas mingi erinevus silmist ja silmadest vahel? Kas sellised parallelvormid on teistel nimisõnadel? Ma tean, et paljudel sõnadel on kaks võimalikku õiget vormi sisseütlevas ja mitmuse osastavas, aga kas on palju selliseid erandeid teistes käänetes?
Здайся на Господа у твоїх справах, і задуми твої здійсняться. (Приповідки 16, 3)

Goals (until the end of May):
(en) C2
(et) C2
(es) C1

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-05-30, 3:56

Irusia wrote:1. Kas on mingi ühendus kaudse kõneviisi (nt. olevat, teadvat) ja isikulise tegumoe oleviku kesksõna vahel (nt. olev, teadev)?

Seda ma ei tea. Ootan ise ka vastust!

Irusia wrote:2. Mis käändes on sõnad päeviti ja öösiti?

Need on määrsõnad (adverbid), nagu õhtuti, hiljuti, aastati, suviti, alati, jne. Määrsõnad on muutumatud sõnad (ei käändu ega pöördu).

Irusia wrote:3. Mis käändes on sõna jalgsi?

See on keerulisem. -si on liide või isegi kääne (viisiütlev ehk instruktiiv kääne, mis vastab küsimusele kuidas? või mille abiga?). Eesti Keele Käsiraamatust seletab seda aga nii: "-si on ebaproduktiivne liide, mille tuletised väljendavad peamiselt tegevusviisi, nt argsi, vargsi, silmsi, ilmsi, vagusi, jalgsi, pimesi, sedasi, tahtsi ja liikumissuunda või -teed, nt edasi, tagasi." Nii et sõnal jalgsi (ja käsiti jne.) on kas käändumatu liide või viisiütlev kääne... vist keegi ei tea, milline neist seletustest on õige. :twisted:

Irusia wrote:4. Kas on olemas mingi erinevus silmist ja silmadest vahel? Kas sellised parallelvormid on teistel nimisõnadel? Ma tean, et paljudel sõnadel on kaks võimalikku õiget vormi sisseütlevas ja mitmuse osastavas, aga kas on palju selliseid erandeid teistes käänetes?

Arvan, et need on sünonüümid. Mõlemad sõnad on sõna silm mitmuse seestütleva vormid.
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.

User avatar
ainurakne
Posts: 596
Joined: 2012-02-16, 22:09
Gender: male
Country: EE Estonia (Eesti)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby ainurakne » 2017-05-30, 6:54

Linguaphile wrote:
Irusia wrote:1. Kas on mingi ühendus kaudse kõneviisi (nt. olevat, teadvat) ja isikulise tegumoe oleviku kesksõna vahel (nt. olev, teadev)?
Seda ma ei tea. Ootan ise ka vastust!
Minu teada ongi kaudne kõneviis arenenud oleviku kesksõna osastavast vormist (või noh, ongi oleviku kesksõna osastav vorm, kuna muutunud ei ole ju midagi).

Linguaphile wrote:
Irusia wrote:2. Mis käändes on sõnad päeviti ja öösiti?
Need on määrsõnad (adverbid), nagu õhtuti, hiljuti, aastati, suviti, alati, jne. Määrsõnad on muutumatud sõnad (ei käändu ega pöördu).
Tegemist on liitega, mis peaks liidetama enamasti käändsõna vokaalmitmuslikule tüvele, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam ka ainsuslikku tüve (ainsuse omastav), seega olemuslikult käitub tõesti nagu kääne.

Linguaphile wrote:
Irusia wrote:3. Mis käändes on sõna jalgsi?
See on keerulisem. -si on liide või isegi kääne (viisiütlev ehk instruktiiv kääne, mis vastab küsimusele kuidas? või mille abiga?). Eesti Keele Käsiraamatust seletab seda aga nii: "-si on ebaproduktiivne liide, mille tuletised väljendavad peamiselt tegevusviisi, nt argsi, vargsi, silmsi, ilmsi, vagusi, jalgsi, pimesi, sedasi, tahtsi ja liikumissuunda või -teed, nt edasi, tagasi." Nii et sõnal jalgsi (ja käsiti jne.) on kas käändumatu liide või viisiütlev kääne... vist keegi ei tea, milline neist seletustest on õige. :twisted:
Tegemist võib tõesti olla mingisuguse viisiütleva vormiga. Viisiütleval näib palju erinevaid kujusid olevat.

Linguaphile wrote:
Irusia wrote:4. Kas on olemas mingi erinevus silmist ja silmadest vahel? Kas sellised parallelvormid on teistel nimisõnadel? Ma tean, et paljudel sõnadel on kaks võimalikku õiget vormi sisseütlevas ja mitmuse osastavas, aga kas on palju selliseid erandeid teistes käänetes?
Arvan, et need on sünonüümid. Mõlemad sõnad on sõna silm mitmuse seestütleva vormid.
Jah, esimene kasutab vokaalmitmuslikku (täpsemini i-mitmuse) tüve, teine de-mitmust (edit: ma ei saa siin mingil põhjusel tabelit tööle, kirjutan siis lihtsalt nii):
- silmad
- silmade = (silmi (pikk))
- silmi (ülipikk)
- silmadesse = silmisse (pikk) (/ silmi (ülipikk))
- silmades = silmis (pikk)
- silmadest = silmist (pikk)
- silmadele = silmile (pikk)
- silmadel = silmil (pikk)
- silmadelt = silmilt (pikk)
- silmadeks = (silmiks (pikk))
- silmadeni = silmini (pikk)
- silmadena = (silmina (pikk))
- silmadeta = (silmita (pikk))
- silmadega = (silmiga (pikk))

Omastavaline silmi on ka viisiütleva käände vorm: avali silmi, pärani silmi, kinnisilmi (/kinnisi silmi), jne...

Kõikide käändsõnade puhul, millel on vokaalmitmus, saab teha selliseid paralleelvorme. Iseasi, kui kasutatavad nad on.
Viimastes käänetes (olenevalt sõnast, alates saavast või rajavast käändest) vokaalmitmust enamasti ei kasutata.

Tähendusel võib olla paiguti erinev varjund. Näiteks kasutatakse vokaalmitmust tihti vanades väljakujunenud väljendeis: jalgu jääma, jalus olema, jalust minema; jalule (tõusma/ajama), jalul (olema); käsile võtma, käsil olema; jne...
Sellisel juhul oleks de-mitmuse kasutamine neis väljendeis mõeldamatu (või lihtsalt imelik). Vokaalmitmus jällegi ei pruugi sellisel juhul eriti sobida tavakasutuseks.
Eesti keel (et) native, English (en) I can manage, Suomi (fi) trying to learn, Pусский (ru)&Deutsch (de) unfortunately, slowly fading away

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-05-31, 15:11

Suur aitäh vastuste eest!

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-06-03, 10:33

1. Kas lauses Lund sajab sõna "lund" on alus või sihitis?

2. Külalised on toas. Huéspedes están en la habitación.
Külalised ei ole toas. Huéspedes no están en la habitación.
Toas ei ole külalisi. En la habitación no hay huéspedes.
Nagu ma saan aru, esimeses ja teises lauses "külalised" on alus, aga kolmandas lauses "külalisi" on sihitis. Õige?
Kas on võimalik õelda ka: Toas on külalisi? Või on õige ainult Toas on külalised? Para decir: En la habitación hay huéspedes. Kui mõlemad laused on õiged, mis on erinevus nende tähenduses siis?

Palun, kui minu tekstis ja laustes on vigu, parandage need (nii eesti kui ka hispaania keeles).
Здайся на Господа у твоїх справах, і задуми твої здійсняться. (Приповідки 16, 3)

Goals (until the end of May):
(en) C2
(et) C2
(es) C1

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-06-03, 11:25

See on Triin Soometsa luuletusest:
ma endast ei räägi
ma ootan
kinni ja vait
kui mu avad
olen su lendav vaip
olen su sild
olen su saabas ja sool
kohver ja sahver
olen su parem pool

Ma saan sõnadest aru, aga ma ei saa aru, mida ta täpselt mõtleb. Kas nendel sõnadel on mingi teine, kujundlik, ebatäht-taheline tähendus selles kontekstis?

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-06-03, 14:53

Irusia wrote:See on Triin Soometsa luuletusest:
ma endast ei räägi
ma ootan
kinni ja vait
kui mu avad
olen su lendav vaip
olen su sild
olen su saabas ja sool
kohver ja sahver
olen su parem pool

Ma saan sõnadest aru, aga ma ei saa aru, mida ta täpselt mõtleb. Kas nendel sõnadel on mingi teine, kujundlik, ebatäht-taheline mitte tähttäheline :?: tähendus selles kontekstis?

See luuletus räägib raamatutest. Vaata siin: Triin Soomets „ma endast ei räägi“, lk 65-66
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-06-03, 15:23

Irusia wrote:1. Kas lauses Lund sajab sõna "lund" on alus või sihitis?

Alus. See on osaalus (partsiaalsubjekt), millega kasutatakse osastavat käänet.

Irusia wrote:2. Külalised on toas. Huéspedes están en la habitación.
Külalised ei ole toas. Huéspedes no están en la habitación.
Toas ei ole külalisi. En la habitación no hay huéspedes.
Nagu ma saan aru, esimeses ja teises lauses "külalised" on alus, aga kolmandas lauses "külalisi" on sihitis. Õige?
Kas on võimalik õelda öelda ka: Toas on külalisi? Või on õige ainult Toas on külalised? Para decir: En la habitación hay huéspedes. Kui mõlemad laused on õiged, mis on erinevus nende tähenduses siis?


Mina ka ei tea, aga püüan neid tõlkida... Ei tea, kui kõik need eestikeelsed laused on grammatiliselt õiged või mitte. Hispaania keeles on küll. :)
Külalised on toas. Los huéspedes están en la habitación. (Todos los huéspedes están en la habitación.) :?: The guests are in the room. (All of the guests are in the room ) :?:
Külalised ei ole toas. Los huéspedes no están en la habitación. :?: The guests aren't in the room :?:
Toas ei ole külalisi. En la habitación no hay huéspedes. :?: There aren't any guests in the room :?:
Toas on külalisi En la habitación hay algunos huéspedes. :?: There are some guests in the room :?:
Toas on külalised. Los huéspedes están en la habitación. (Todos los huéspedes están en la habitación.) :?: The guests are in the room. (All of the guests are in the room ) :?: Sama tähendus, nagu #1
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-06-03, 20:22

Suur aitäh!

Veel üks väike küsimus:

Ei ole ma veel vajanud su huuli
ja jõudnud tunda liiga tugevalt
Sa vabana kui lind võid tõsta lendu
mu kirsiõite karva kübaralt


What does "jõudnud tunda" refer to? Mida ta on jõudnud tunda?
Здайся на Господа у твоїх справах, і задуми твої здійсняться. (Приповідки 16, 3)

Goals (until the end of May):
(en) C2
(et) C2
(es) C1

Irusia
Posts: 481
Joined: 2015-05-10, 12:24
Real Name: Ira
Gender: female
Country: UA Ukraine (Україна)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Irusia » 2017-06-04, 6:14

Linguaphile wrote:See luuletus räägib raamatutest. Vaata siin: Triin Soomets „ma endast ei räägi“, lk 65-66

Selge. Aga mida siis tähendab "saabas ja sool"?

Linguaphile
Posts: 402
Joined: 2016-09-17, 5:06
Country: US United States (United States)

Re: Küsimus eesti keele kohta / Questions about Estonian

Postby Linguaphile » 2017-06-07, 3:57

Irusia wrote:
Linguaphile wrote:See luuletus räägib raamatutest. Vaata siin: Triin Soomets „ma endast ei räägi“, lk 65-66

Selge. Aga mida siis tähendab "saabas ja sool"?

I am your boot and salt...
I am your boot and intestine....
Ummm... ei tea... maybe: I am what takes you places, and what gives you sustenance? I suppose "sool" must be "salt" rather than "intestine", but I'm not sure that helps. And I could be wrong anyway.
Learning is a treasure that follows its owner everywhere. El aprendizaje es un tesoro que sigue a su dueño por todas partes. Õpitu on aare, mis saadab oma omanikku kõikjal. Lernen ist ein Schatz, der seinem Besitzer überallhin folgt. L'apprentissage est un trésor qui suit son propriétaire partout. Txoj kev kawm yog cov khoom muaj nqis, uas raws nws tus tswv qhov txhia chaw. Op'minõ om aarõq, miä saat uma umanikku egäl puul.


Return to “Estonian (Eesti keel)”

Who is online

Users browsing this forum: No registered users and 1 guest