Moderator:aaakknu
corcaighist wrote:Täna läksin ma konsultatsioonile eesti keele riigi eksamiks Pae Gümnaasiumis. Astusin koolimaja sisse ja küsisin naiselt, kes seisis eesruumi keskel ning kellel oli mingi ametlik väljanägemine ja laad, "kus toimub konsultatsioon?". Naine vastas "Что?" Küsisin uuesti ja naise vastus oli "second floor, two-o-nine". Võib-olla minu eesti keel on nii kole, et naine ei saanud aru, et rääkisin eesti keeles.
Lumilintu wrote:
Ära kurvasta. Ma ei usu, et sinu eesti keel nii halb on, et ta sellest üldse aru ei saanud. Ja eks see ikka ole nii, et kui eestlased teada saavad, et sa oled välismaalane, siis nad arvavad, et sul oleks lihtsam rääkida kasvõi inglise keeles. Sellel ei pruugi isegi olla mingit pistmist sinu keeleoskusega. Minulgi on juhtunud nii, et kui eestlasele rääkisin, et olen Saksamaalt pärit, siis hakkati minuga edaspidi vaid saksa keeles suhtlema - isegi siis, kui kogu aeg eesti keeles vastu rääkisin. Mõnikord ongi nii, et nemad tahavad ka oma keeleoskusi tõestada või kasutada võimalust võõrkeele rakendamiseks.
Midian wrote:Lisaks on meie vabariigil tegelikult ju mitu sünnipäeva ja võib-olla mina tahaks hoopis teist või kolmandat tähistada?
Ytan wrote:Ma olen vaid soomlane, kes tahab/tahaks õppida eesti keelt.
Ytan wrote:Ma üritan saada nii palju säristust(kogemusi?, tagasisidet?) kui ma võimalik, sest see on parim viis, ma tean. / ..., sest ma tean, et see on parim viis.
Ytan wrote:See tundub olevat hea paik selleks / selle jaoks.
ainurakne wrote:Tere tulemast eesti keele foorumisse, Ytan!
Ma ei tea, kui palju sa juba eesti keelt tunned, seega püüan esialgu teha võimalikult põhjalikud parandused:Ytan wrote:Ma olen vaid soomlane, kes tahab/tahaks õppida eesti keelt.
- vaid - Kas sa mõtlesid "I'm just a Finn"? Eesti keeles keeles üldjuhul sellist fraasi ei kasutata, aga kui väga vaja, siis saab öelda näiteks "ma olen lihtsalt üks soomlane" või "ma olen kõigest üks soomlane".
- kes - nimetav kääne (kuka - nominatiivi)
- tahab - haluaa; tahaks - haluaisi
Ytan wrote:Ma üritan saada nii palju säristust(kogemusi?, tagasisidet?) kui ma võimalik, sest see on parim viis, ma tean. / ..., sest ma tean, et see on parim viis.
- säristus (säristys?) - esimene asi, mis mul seoses selle sõnaga pähe tuleb, on "kaarleek" (valokaari)
Äkki sa mõtlesid midagi sellist nagu "kogemused" (kokemukset) või "tagasiside" (palaute)?- võimalik - mahdollinen
Ytan wrote:See tundub olevat hea paik selleks / selle jaoks.Minu meelest läheb sul juba päris hästi. Palju edu sulle edasisel eesti keele õppimisel!
- see - tämä, se; tema - hän
- olevat - vat-infinitiivi/kvotatiivi
- selleks/selle jaoks - sitä varten
Võta heaks!Ytan wrote:Suur aitäh! Vigu tuleb teha, et (võiks) õppida. Sõnad, mida ma ei teadnud, vaatasin google translate'ist... haha.
Ma mõtlesin "exposure" säristuksel google translate ("altistuminen" soome keeles)
Ma panen sõna, mida ma mõtlen, soome keeles sulgudesse. Ma vaatasin videot, kus üks "polyglot" (/polüglott) ütles et "exposure is the key."
http://translate.google.com/#en/et/exposure
Ma võtsin esimese valiku (option/vaihtoehto)
ainurakne wrote:Võta heaks!Ytan wrote:Suur aitäh! Vigu tuleb teha, et (võiks) õppida. Sõnad, mida ma ei teadnud, vaatasin google translate'ist... haha.
Ma mõtlesin "exposure" säristuksel google translate ("altistuminen" soome keeles)
Ma panen sõna, mida ma mõtlen, soome keeles sulgudesse. Ma vaatasin videot, kus üks "polyglot" (/polüglott) ütles et "exposure is the key."
http://translate.google.com/#en/et/exposure
Ma võtsin esimese valiku (option/vaihtoehto)
Muidugi tuleb õppides vigu teha. Kes vigu ei tee, see ei saagi kunagi selgeks, kuidas asju valesti mitte teha.
Eesti keeles on tegelikult päris mitu vastet ingliskeelsele sõnale "exposure":Aga see sõna, mida sina otsid, on "kokkupuude" või ka "kokku puutumine" (literally 'touching-together'). Näiteks: 'kokkupuude eesti keelega' või 'eesti keelega kokku puutumine'.
- Sõna "säritus" (valotus) kasutatakse fotograafias. See on see, kui kaamera katik (suljin) on avatud ning kujutis talletub filmile (või digitaalsele sensorile).
- Sõna "exposure" põhitähendus on aga "paljastamine" - see peaks ka soome keeles seda sama tähendama, mida eesti keeleski.
Veel üks märkus: kui sa "teed" midagi mingis keeles, siis kasutatakse seesütlevat käänet (inessiivi). Näiteks: 'räägin soome keeles' (puhun suomeksi), 'kirjutan eesti keeles' (kirjoitan viroksi), 'inglise keeles kirjutatakse see nii...' (englanniksi kirjoitetaan se niin...), jne...
"suluisse" - eesti kirjakeeles on vana lühike mitmus (ehk i-mitmus (i-monikko)) kahjuks peaaegu ära kadunud, seega ehitatakse mitmus peamiselt osastava käände (partitiivi) alusel:Rohkem on säilinud lühike mitmuse osastav (monikko partitiivi): sulge = sulgusid
- sulgu (yksikkö partitiivi) -> sulgude (monikko genetiivi)
(viimasest tuleneb ka, et mitmus tahab 'e'-d, seega 'sulgudesse' lühike variant oleks 'sulesse', aga see on liiga sarnane sõnaga sul'g (höyhen); vt. sulg).
Aga sellest ei ole hullu, kirjanduses kasutatakse ikka lühikest mitmust ka ning nii mitmeski murdes on mitmustest olemas vaid i-mitmus. Seega enamus eestlasi peaksid küll aru saama, kui sa kasutad ka eesti keeles soomepärast i-mitmust.
Return to “Estonian (Eesti keel)”
Users browsing this forum: No registered users and 7 guests