Linguaphile wrote:Irusia wrote:1. Kas on mingi ühendus kaudse kõneviisi (nt. olevat, teadvat) ja isikulise tegumoe oleviku kesksõna vahel (nt. olev, teadev)?
Seda ma ei tea. Ootan ise ka vastust!
Minu teada ongi kaudne kõneviis arenenud oleviku kesksõna osastavast vormist (või noh, ongi oleviku kesksõna osastav vorm, kuna muutunud ei ole ju midagi).
Linguaphile wrote:Irusia wrote:2. Mis käändes on sõnad päeviti ja öösiti?
Need on määrsõnad (adverbid), nagu
õhtuti, hiljuti, aastati, suviti, alati, jne. Määrsõnad on muutumatud sõnad (ei käändu ega pöördu).
Tegemist on liitega, mis peaks liidetama enamasti käändsõna vokaalmitmuslikule tüvele, kuid tänapäeval kasutatakse üha enam ka ainsuslikku tüve (ainsuse omastav), seega olemuslikult käitub tõesti nagu kääne.
Linguaphile wrote:Irusia wrote:3. Mis käändes on sõna jalgsi?
See on keerulisem.
-si on
liide või isegi
kääne (
viisiütlev ehk
instruktiiv kääne, mis vastab küsimusele
kuidas? või
mille abiga?). Eesti Keele Käsiraamatust seletab seda aga nii: "
-si on ebaproduktiivne liide, mille tuletised väljendavad peamiselt
tegevusviisi, nt
argsi, vargsi, silmsi, ilmsi, vagusi, jalgsi, pimesi, sedasi, tahtsi ja
liikumissuunda või -teed, nt
edasi, tagasi." Nii et sõnal
jalgsi (ja
käsiti jne.) on kas käändumatu liide või viisiütlev kääne... vist keegi ei tea, milline neist seletustest on õige.
Tegemist võib tõesti olla mingisuguse viisiütleva vormiga.
Viisiütleval näib palju erinevaid kujusid olevat.
Linguaphile wrote:Irusia wrote:4. Kas on olemas mingi erinevus silmist ja silmadest vahel? Kas sellised parallelvormid on teistel nimisõnadel? Ma tean, et paljudel sõnadel on kaks võimalikku õiget vormi sisseütlevas ja mitmuse osastavas, aga kas on palju selliseid erandeid teistes käänetes?
Arvan, et need on sünonüümid. Mõlemad sõnad on sõna
silm mitmuse seestütleva vormid.
Jah, esimene kasutab vokaalmitmuslikku (täpsemini
i-mitmuse) tüve, teine
de-mitmust (
edit: ma ei saa siin mingil põhjusel tabelit tööle, kirjutan siis lihtsalt nii):
- silmad
- silmade = (silmi (pikk))
- silmi (ülipikk)
- silmadesse = silmisse (pikk) (/ silmi (ülipikk))
- silmades = silmis (pikk)
- silmadest = silmist (pikk)
- silmadele = silmile (pikk)
- silmadel = silmil (pikk)
- silmadelt = silmilt (pikk)
- silmadeks = (silmiks (pikk))
- silmadeni = silmini (pikk)
- silmadena = (silmina (pikk))
- silmadeta = (silmita (pikk))
- silmadega = (silmiga (pikk))
Omastavaline
silmi on ka viisiütleva käände vorm:
avali silmi,
pärani silmi,
kinnisilmi (/
kinnisi silmi), jne...
Kõikide käändsõnade puhul, millel on vokaalmitmus, saab teha selliseid paralleelvorme. Iseasi, kui kasutatavad nad on.
Viimastes käänetes (olenevalt sõnast, alates saavast või rajavast käändest) vokaalmitmust enamasti ei kasutata.
Tähendusel võib olla paiguti erinev varjund. Näiteks kasutatakse vokaalmitmust tihti vanades väljakujunenud väljendeis:
jalgu jääma,
jalus olema,
jalust minema;
jalule (tõusma/ajama),
jalul (olema);
käsile võtma,
käsil olema; jne...
Sellisel juhul oleks
de-mitmuse kasutamine neis väljendeis mõeldamatu (või lihtsalt imelik). Vokaalmitmus jällegi ei pruugi sellisel juhul eriti sobida tavakasutuseks.