Moderator:aaakknu
Loiks wrote:First examples I remembered:
kodunt 'from home', tagant 'from behind'. But there are only some words.
Also there are some relicts of instructive: palja jalu 'barefoot'.
Some also consider short illative separate case: majja vs. majasse.
Patrick88 wrote:but one is under debate
feiticeira wrote:How can "tagant" be a possible 15th case?
I mean, as well as I know, it isn't a noun.
It is a "kohamääraja", adverb of place.
And what concerns "palju jalu", isn't that also an adverb?
What about lapiti, serviti, pikuti and other such forms that answer to the question kuidas?. Are they contractions of -tsi or has -ti gotten itself multiple meanings (as Estonian has shifted from purely agglutinative to fusional) or is there some other explanation?Loiks wrote:-ti is different. ET maiti, meriti FI maittain, merittäin. How to put it in English? See on maiti erinev. 'It's different if you take all countries and compare them with each other(?)' Maybe 'It's different countrywise'?
ainurakne wrote:Viisiütlev kääne (instruktiiv) – kuidas? mille abiga?Soome keelga võrreldes (jalan, paljoin jaloin) nähtub, et ainsus peaks olema nagu omastaval käändel, aga mitmus nõuab vana i-mitmust, mida enam väga palju eesti keeles ei esine (välja arvatud teatud vanadel sõnadel).
- jala, palja jalu/paljajalu – käin jala, lähen jala tööle, kõnnin paljajalu rannal
- ammuli sui – (pärani) lahtise suuga, vahtis mulle ammuli sui otsa
- pärani silmi, lahtisi silmi, avasilmi, kinnisilmi – lahtiste silmadega, silmad punnis peas, kinniste silmadega
- paljapäi – palja peaga, ilma peakatteta, tänapäeval käivad paljud noored talvel paljapäi väljas
- jne...
Wow, '49. I guess the language was a bit different then.Lumekuninganna wrote:I have an old Estonian phrasebook/dictionary published in 1949 that shows the instructive case in the small grammar section. It calls it "õpetus-ütlev" and gives the "barefoot" example: "Poisikene tuli paljajalu." It then pretty much ignores it for the rest of the book.
ainurakne wrote:
It's a shame that there is so little information about instructive case, since it's really interesting case. I don't remember even hearing about it in school. But I guess they would never be able to teach us all the non-productive cases that are or have ever been used in Estonian language.
ainurakne wrote:What kind of students do you teach (is "student" used for õpilane or üliõpilane )?
I wish I had had a native English teacher in gymnasium. Maybe then my pronunciation wouldn't be so incomprehensible.corcaighist wrote:I teach 10-12th grade at gymnasium. I try and incorporate elements of linguistics into my normal English language classes but I also teach stand-alone History of the English Language and Socio-Cultural Linguistics courses, 28 hours each.
ainurakne wrote:See teema on küll juba pisut vanavõitu, aga ma mõtlesin, et lisaks omalt poolt ka siia natukene.
Pärast seda, kui ma hakkasin soome keelt õppima ning igasuguseid huvitavaid seoseid soome ja eesti keele vahel nägema (näiteks, et eesti keele sisseütleva käände lühikestel vormidel on ühine minevik soome keele sisseütleva käändega, jne...), hakkas mind ka eesti keele grammatika rohkem huvitama. Ning nähes, et ka eesti keeles on(oli) tegelikult olemas viisiütlev kääne (nagu soome keeles), siis hakkas mind huvitama, et mis veel on eesti (ja ka soome) keeles olnud, mis aastasadade ja –tuhandete jooksul on ära kadunud.
Siin on siis käänded, mis ma leidnud olen (mõnda on juba siin teemas mainitud). Need on mitteproduktiivsed käänded ehk siis käänded, mida ei saa (enam) kõikide sõnade puhul kasutada:
Viisiütlev kääne (instruktiiv) – kuidas? mille abiga?Soome keelga võrreldes (jalan, paljoin jaloin) nähtub, et ainsus peaks olema nagu omastaval käändel, aga mitmus nõuab vana i-mitmust, mida enam väga palju eesti keeles ei esine (välja arvatud teatud vanadel sõnadel).
- jala, palja jalu/paljajalu – käin jala, lähen jala tööle, kõnnin paljajalu rannal
- ammuli sui – (pärani) lahtise suuga, vahtis mulle ammuli sui otsa
- pärani silmi, lahtisi silmi, avasilmi, kinnisilmi – lahtiste silmadega, silmad punnis peas, kinniste silmadega
- paljapäi – palja peaga, ilma peakatteta, tänapäeval käivad paljud noored talvel paljapäi väljas
- jne...
Seoses viisiütleva käändega leidsin ka sellise põneva blogipostituse.
Eksessiiv – mingist olekust väljumine või eemaldumine (-nt, soome keeles –nta/ntä).
Kuulub komplekti oleva käändega (-na), mis varem tähendas rohkem mingis olekus olemist. Võib olla kuulus ka kunagi samasse komplekti lühike sisseütlev kääne, mis siis tähendas mingi oleku suunas liikumist, mitte kuhugi sisenemist, aga see on ainult minu arvamus.Veel ühe näitena võiks tuua sõna siia-siin-siit, mille kaks viimast vormi olid kunagi ilmselt siina ja siint.
- kodunt – tänapäeval kasutatakse vaheldumisi sõna seestütleva vormiga kodust. Võrdlus soome keelega: kodus – kotona, kodust(kodunt) – kotoa (kunagi oli see kotonta)
- tagant – võrdlus soome keelega: taga – takana, tagant – takaa (kunagi ole see takanta)
Prolatiiv – mille kaudu? läbi mille? (-tsi, soome keeles –tse)
- meritsi – mere kaudu, mööda merd; Tallinnast pääseb Helsingisse meritsi; kõige lühem tee Tallinnast Helsingisse on meritsi.
See kääne tundub ka tüvena tahtvat i-mitmust, nii et kui ise juurde teha, siis: maitsi – mööda maad, teitsi – mööda teed, jne...- Siis on veel olemas: käsitsi – midagi tegema käte abil või käsi kasutades; ehitasin käsitsi omale maja; ma olen arvutiga koba, seetõttu koostan kõik dokumendid käsitsi
- Ning natukene värskem kasutus: telefonitsi – telefoni kaudu; rääkisime sellest telefonitsi; ajasin telefonitsi selle asja korda
Latiiv – teiste kohakäänete ühine esiisa (illatiiv, elatiiv, jne...): -s; praegu on sellest vist järel ainult sisseütlevad rudimendid, soome keeles: ylös, alas, ulos, pois. Eesti keeles sellest vist midagi enam alles ei ole, võib olla ainult üles, aga see võib ka olla lühivorm sõnast ülesse.
Kui kellelgi on midagi parandada või midagi põnevat lisada, siis jään huviga ootama.
Return to “Estonian (Eesti keel)”
Users browsing this forum: No registered users and 12 guests